Hasil untuk "Finnic. Baltic-Finnic"

László Kovács, Renáta Németh, Hilke Elsen

Sound symbolism – the systematic association between phonetic properties and meaning – plays a prominent role in size ratings, where particular speech sounds shape perceptions of magnitude. This paper explores two previously understudied dimensions of size-sound symbolism: (1) the impact of child-directed speech (CDS) on size judgments, and (2) the alignment between participants’ self-reported and actual rating strategies. The first section provides a concise overview of the theoretical background on sound symbolism and its relevance to size perception. The second section presents new analyses of an existing dataset, drawing on empirical data from ­ Hungarian and German speakers. Our findings reveal a robust diminutive effect: artificial words that resemble CDS forms are consistently rated as smaller, even after accounting for other phonetic variables. Furthermore, we find that at least one explicitly named ­ strategy – vowel-based judgments – closely mirrors the strategies participants actually employ. Kokkuvõte. László Kovács, Renáta Németh, Hilke Elsen: Helisümbolism suuruse tajumisel: lapsele suunatud kõne ja strateegia efektide koosmõju. Helisümbolism – foneetiliste omaduste ja tähenduse süstemaatiline seos – mängib olulist rolli suuruse hindamisel, kus teatud häälikud kujundavad suuruse tajumist. Käesolevas artiklis uuritakse kahte varem vähe uuritud suuruse ja helisümbolismi mõõdet: (1) lastele suunatud kõne mõju suuruse hindamisele ja (2) osalejate enda antud hinnangute ja tegelike hindamisstrateegiate vastavust. Esimeses osas antakse lühike ülevaade helisümbolismi teoreetilisest taustast ja selle seosest suuruse tajumisega. Teises osas esitatakse olemasoleva andmestiku uus analüüs, tuginedes ungari ja saksa keele kõnelejate empiirilistele andmetele. Meie tulemused näitavad tugevat pisendavat mõju: lastele suunatud kõne vormidega sarnanevaid tehissõnu hinnatakse järjekindlalt väiksemaks, isegi pärast teiste foneetiliste muutujate arvessevõtmist. Lisaks leidsime, et vähemalt üks selgesõnaliselt nimetatud strateegia – vokaalidel põhinevad ­ hinnangud – peegeldab täpselt strateegiaid, mida osalejad tegelikult kasutavad.

Nele Novek

Artikkel annab ülevaate kaasõppija kirjalikus tagasisides kasutatavatest pehmendajatest ja kiitusest. Lisaks on analüüsitud, kuidas nende kasutus kirjutamisprotsessi jooksul muutub. Materjal pärineb Tartu Ülikooli 2023/2024. õppeaasta „Keskaja“ ainekursuselt, kus tudengid tagasisidestasid semestri jooksul 4–5-liikmelistes rühmades üksteise esseede kaht mustandit. Selgus, et pehmendajatest kasutatakse tagasisides enim tingivat kõneviisi ning tegusõna tunduma. Levinuim kiituskeelend on hea. Näib, et pehmendamisel ja kiitmisel eelistatakse variante, mis tunduvad neutraalsemad. Kahe tagasisidevooru võrdluses suurenes pehmendajate hulk 10 000 sõne kohta 22 võrra, kiitust jäi ligikaudu viie võrra vähemaks. Muutus võib tuleneda tagasiside andmise formaadi muutusest ja teksti sisulisest täienemisest. Abstract. Nele Novek: Praise and hedges in peer feedback: A case study of essays on medieval history. This article provides an overview of different hedges and praise used in peer feedback. In addition, it is analyzed how their use changes during the writing process. The data was obtained from the course “Medieval History” held at the University of Tartu in the autumn semester of 2023/2024. During the semester, students gave feedback on two drafts of each other’s essays in groups of 4–5. The most common hedges in the feedback were the conditional mood and the verb tunduma ‘to seem’. The most common praise was hea ‘good’. It seems that students prefer options that appear more neutral when hedging and praising. Comparing the two rounds of feedback, the number of hedges increased by 22 per 10,000 words, while the number of praises declined by about five. This difference may be due to a change in the format of giving feedback and an increase in the amount of text to evaluate.

Elisabeth Kaukonen

This paper focuses on the use of compound words ending with tädi ‘aunt’ and onu ‘uncle’ in the 2021 Estonian Web Corpus. The aim is to determine the frequencies and semantic categories of such compounds as well as to analyze how occupational titles that incorporate these gender-specific words are used. Therefore, this paper primarily seeks to understand why terms related to kinship, like tädi and onu, are integrated into compound words denoting occupations. The data is subjected to corpus-assisted discourse analysis, revealing that compound words ending with tädi and onu express various semantic categories, and these occupational titles serve several purposes in Estonian public discourse. Additionally, the study shows that such compounds carry gender stereotypes and that titles ending with tädi are more often associated with lower prestige. Kokkuvõte. Elisabeth Kaukonen: Koristajatädid ja politseionud tegustemas. Tuvastades soodünaamikat eesti keele liitsõnadest. Artikkel keskendub tädi- ja onu-lõpuliste liitsõnade kasutusele 2021. aasta eesti keele veebikorpuses, eesmärgiga välja selgitada seesuguste sõnade esinemissagedused ja tähendusrühmad. Lähemalt on analüüsitud tädi- ja onu-lõpulisi ametisõnu. Seega püüab artikkel peamiselt vastust leida küsimustele, miks kasutatakse sugulusele osutavaid termineid, nagu tädi ja onu, ametit väljendavates liitsõnades ning millised on seesuguste sõnade kasutusmustrid. Materjali analüüsiti korpuspõhise diskursuseanalüüsi meetodiga. Tulemused näitavad, et tädi- ja onu-lõpulised liitsõnad väljendavad mitmesuguseid tähendusvaldkondi ning et sellistel ametisõnadel on eesti keele avalikus diskursuses palju kasutusvõimalusi – näiteks kasutatakse tädi- ja onu-liitsõnu nii positiivses kui ka negatiivses tähenduses. Sellele lisaks on tulemustest ilmne, et seesugused liitsõnad ja nende kasutus peegeldavad soostereotüüpe ning et tädi-lõpulised liitsõnad on sageli seotud madalama prestiižiga kui onu-lõpulised.

Ilia Moshnikov

This article looks to analyze the use of the Karelian language on the internet and especially on social media platforms. The study is based on a survey carried out among Karelian speakers at the end of 2021. The survey was implemented in the Karelian language and received 161 responses, mostly from Finland, but also from Russia and other countries. The survey consists of questions related to the use of Karelian in daily life and online. The benefits, challenges, and needs related to the use of Karelian online are also explored. The results show that 40% of the respondents use the Karelian language online on a daily basis. Karelian is visible on all of the popular social media platforms, with the most popular being Facebook and Instagram, although the use of TikTok is still rare. However, it is considered that popular social media platforms would benefit from more content in Karelian, in order to support the visibility and revitalization of the Karelian language. Kokkuvõte. Ilia Moshnikov: Karjala keele kasutus veebis: hetkeseis ja väljakutsed. Artikkel analüüsib karjala keele kasutust internetis, keskendudes eriti sotsiaalmeedia platvormidele. Uurimus põhineb andmetel, mis on kogutud karjala keele kõnelejatelt 2021. a lõpus. Küsitlusele vastas 161 informanti, peamiselt Soomest, aga ka Venemaalt ja mujalt. Küsitlus oli koostatud karjala keeles. Esitatud küsimused puudutavad karjala keele kasutamist igapäevaelus ja veebis. Uuritakse ka seda, mida peetakse karjala keele veebis kasutamisel kasulikuks, mida aga väljakutseks, samuti vajadusi, mis karjala keele veebis kasutamisel esile tõusevad. Tulemused näitavad, et 40% vastanutest kasutab karjala keelt veebis igapäevaselt. Karjala keel on esil kõikidel populaarsetel sotsiaalmeedia platvormidel, mille hulgast tõusevad esile Facebook ja Instagram. Seevastu TikTokis kasutatakse karjala keelt veel harva. Peetakse vajalikuks, et populaarsetel sotsiaalmeedia platvormidel oleks rohkem karjalakeelset sisu, sest see toetaks karjala keele nähtavust ja revitalisatsiooni.

Anna Verschik

The aim of this article is to discuss the Yiddish varieties of Courland and Estonia in the general context of the co-territorial languages: Baltic German, Latvian, Livonian, and Estonian. As a rule, discussion of Yiddish in the region is mostly based on the classical descriptions of the Yiddish varieties from the beginning of the 20th century. It is demonstrated that common features in phonology and lexicon of Courland (and Estonian) Yiddish and Baltic German are, in fact, regional and attested at least in varieties of Estonian but often in Latvian and Livonian as well. It is argued that due to the multilingualism of Jews in the region, a wider perspective of modern contact linguistics and multilingualism and analysis is needed. In the 20th century, multilingual speech was a norm at least among Estonian Jews, and, based on fieldwork data from the 1990s among multilingual Estonian Jews, there is no clear preference of insertional or alternational code-switching. However, if alternational code-switching is preferred in a community, it might explain the low number of conventionalised lexical borrowings (as is the case for Latvian borrowings in Yiddish). Kokkuvõte. Anna Verschik: Jidiši keelekujud liivi kontaktalal. Artikli eesmärk on kirjeldada Kuramaa ja Eesti jidiši keele variante naaberkeelte (s.o. baltisaksa, läti, liivi ja eesti keele) kontekstis. Reeglina põhineb kohalike jidiši keelekujude analüüs nn klassikalistel, 20. sajandi algusest pärit kirjeldustel. Artiklis näidatakse, et fonoloogilised ühisjooned Kuramaa ja Eesti jidišis ja baltisaksa keeles on tegelikult regionaalsed ning esinevad vähemalt eesti keeles, aga tihtilugu ka läti ja liivi keeles. Kuna tegu on mitmekeelsusega, oleks vaja laiemat, moodsa kontaktlingvistika põhist analüüsi. 20. sajandil oli vähemalt Eesti juutidele omane nn mitmekeelne kõne ning 1990ndatel kogutud välitööandmete põhjal saab väita, et ei ole kindlalt domineerivat koodivahetuse tüüpi (sisestav vs. vahelduv). Kuid siis, kui kogukonnas domineerib vahelduv koodivahetus, seletab see leksikaalsete laenude väikest arvu (nagu nt läti laenude puhul jidišis). Kubbõvõttõks. Anna Verschik. Jidiš kīelvīțõd līvõ kīel kontaktõd arāl. Kēra merk um kēraldõ Kurmō ja Ēstimō jidiš kīel variantidi kāimad kīeld (s.t. Baltijmōd saksā, lețkīel, līvõ ja ēsti kīel) kontekstõs. Kūožpēļizt jidiš kīelvīțõd analīz alīzõks ātõ n.n. irdizt 20. āigastsadā īrgandõks kēraldõkst. Kēra nägțõb, ku ītizt fonolōgij eņtšsuglitõd Kurmō ja Ēstimō jidišõs ja Baltijmōd saksā kīels āt regionālizt ja nǟdõb ka ēsti kīels, saggõld ka lețkīels ja līvõ kīels. 20. āigastsadās Ēstimō zīḑõdõn vȯļ ummi n.n. setmiņkēļi rõk, ja 1990. āigastis kūoŗdõd tieut pǟl vaņtlõs võib kītõ, ku kīels pūtõb ikšāinagi dominīeriji kōd vaidimiz tīp (sizzõlpandõb vs. mõitantiji). Sīegid siz, až kubgõns dominīerõb mõitantiji kōd vaidimi, se sēļțab piškīzt leksikālizt täpīņtõkst luggõ (nägț. lețkīel täpīņtõkst jidiš kīels).

Ina Druviete, Gunta Kļava

This article examines the role of Livonian in present-day Latvia and describes the Livonian language situation in the context of Latvia’s language situation and current sociolinguistic issues. It describes how Livonian language and culture are represented in Latvian law, along with possibilities for realising Livonian language rights, bringing attention to the Livonians as an ethnicity, and understanding issues relating to Livonian, while also describing the use of terminology in the Livonian context. The Livonians cannot exactly be described as a “minority”. The Livonians are something more, they are a part of the modern Latvian language and also of Latvian culture and the culture of Latvia in general. And yet, the Livonian nation and language are independent entities. Therefore, the position of Livonian within Latvia should be seen from two perspectives: the preservation, development, and revitalisation of the use of Livonian as well as the mutual influence of Livonian and Latvian. Kokkuvõte. Ina Druviete, Gunta Kļava: Liivi keele roll Lätis sotsiolingvistilisest perspektiivist. Artikkel käsitleb liivi keele rolli tänapäeva Lätis, esitades liivi keele olukorra lühikirjelduse läti keele olukorra ja aktuaalsete sotsiolingvistiliste probleemide kontekstis. Lisaks liivi keele ja kultuuriga seonduva Läti seadusandluse kajastamisele on artiklis visandatud võimalused liivi keele õiguste realiseerimiseks, pöörates laiemat tähelepanu liivlaste kui rahva ja liivi keele probleemide mõistmisele, samuti pakkudes olukorrale vastavat terminite kasutust. Võib järeldada, et liivlased Lätis ei vasta terminile ‘vähemusrahvas’. Liivlased on midagi enamat, nad on kaasaegse läti keeleruumi osa ja ka Läti kultuuri osa tervikuna. Samal ajal on liivlased rahvana ja liivi keel eraldi iseseisev üksus. Seetõttu tuleks liivi keele positsiooni Lätis vaadelda kahest vaatevinklist: ühelt poolt on oluline liivi keele kasutuse säilitamine, arendamine ja taaselustamine, teisalt läti ja liivi keele omavahelise mõju jälgimine. Märksõnad: keele püsimine, keelepoliitika, keelesituatsioon, keele staatus, läti keel, liivi keel Kubbõvõttõks. Ina Druviete, Gunta Kļava: Līvõ kīel jag Lețmōl sotsiolingvistik perspektīvst. Kēra nīžõb iļ līvõ kīel jag tämpiz Lețmōl, tarmõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel vȯlmiz Lețmōl lețkīel ja sīe tämpizt sotsiolingvistik problēmõd kontekstõs. Lețmō pandõkst sizzõl kēratõd līvõ kīel ja kultūr status kūoral kēra nīžõb iļ võimizt līvõ kīel õigõmd kȭlbatimiz pierāst, īžkizt vaņtlõs līvõd rov ja līvõ kīel mūoštamizt, ja tarmõs terminidi līvõd tämpiz kȭrda pierāst. Võib kītõ, ku Lețmōl līvlizt pierāst äb kõlb termin ‘minoritāt’. Līvõd ātõ midāgõst jemīņ, ne ātõ tämpiz lețkīel jag ja ka Lețmō kultūr jag amnämnizt. Sīel īž āigal līvõd nemē rovz um ka īžpīliji ažā. Sīepierāst līvõ kīeldõ Lețmōl vȯlks vaņtlõmõst kōdst aspektõst: līvõ kīel kȭlbatimiz prațțimi, kazāntimi ja ūd pǟl jellõ kutsimi īdst pūolst, ja līvõ ja lețkīel eņtšvailizt mȯjjimizt tuoizõst pūolst.

Kari Tarkiainen

Kuningas ja lääniülemad avaldasid Rootsis 16. saj alates korraldusi, mida levitati kas rahvakoosolekutel või kirikukantslist ette lugedes. See tava kodifitseeriti 1686. a kirikuseadusega. Korralduste ettelugemine muutus jumalateenistuse osaks ja nende kuulamine oli kõigile kohustuslik. Kuna riigi idaosas Soomes ei osatud rootsi keelt, hakati korraldusi soome keelde tõlkima, mistõttu Rootsi võimuperioodi lõpuks moodustasid sellised tekstid umbes neljandiku kõikidest korraldustest. Selle süsteemi tugisammasteks muutusid Kantseleikolleegiumi juures tegutsenud soomendajad ja kuninglik trükikoda, kellel oli korralduste publitseerimise privileeg. Tekstidest olid kõige tähtsamad 3–4 korda aastas esitatud palvepäevaplakatid, mis sisaldasid aktuaalseid uudiseid kõnealuse kirikupüha jaoks Piibli tekstide valguses. Korraldusi trükiti 17. saj enamasti Turus, kuid 18. saj peamiselt Stockholmis. Korralduste tekstidel on varasemal ajal arvatud olevat suhteliselt vähene tähendus soome kirjakeele arengule, mis hakkas 19. saj kulgema purismi suunas, loobudes tollases kultuurkeeles tavalistest rootsipärasustest. Uuemad vana soome kirjakeele uurimused näitavad siiski, et kuulmise järgi omandatud ning tõlkijate loodud uudissõnu ja neologisme oli rahvakeelde kandunud üsnagi suurel määral ja sedakaudu siirdusid nad ka tänapäeva soome keelde. Nõudlus soomekeelsete tekstide järele riigi idaosas ei näita 16.–18. saj mitte soomlaste rahvustunnet, vaid selle aluseks oli hoopis vajadus tagada kõikide inimeste võrdsus seaduse ees. Korraldustel oligi suur ühiskondlik tähtsus laiade rahvakihtide õigustaju arenemise ja seadustetundmise lisandumise seisukohast. Abstract. Kari Tarkiainen: The state speaks to the people: Ordinances issued in Finnish during the era of Swedish rule. In Sweden, the king and governors issued ordinances since the 16th century that were disseminated by reading them out at public meetings or from the church pulpit. This custom was codified by the ecclesiastical law of 1686. The reading out of ordinances became a part of the church service and it was compulsory for everyone to listen to them. Since people in Finland, which was the eastern part of the nation, did not understand Swedish, the ordinances started being translated into Finnish, for which reason such texts accounted for about one fourth of all ordinances by the end of the period of Swedish rule. The persons working for the Chancellery Council who translated the texts into Finnish and the royal printing house, which possessed the privilege for printing the ordinances, became the mainstays of this system. The most important of the texts were the placards presented 3–4 times a year proclaiming days of prayer, which included topical news for the church holiday in the light of biblical texts. Ordinances were printed mostly in Turku during the 17th century, but mostly in Stockholm in the 18th century. In earlier times it was thought that the texts of these ordinances had relatively little meaning for the development of written Finnish, which started proceeding in the 19th century in the direction of purism, rejecting common Swedish idioms from the civilised language of that time. More recent studies of old written Finnish nevertheless indicate that new words and neologisms adopted by ear and created by translators had carried over into popular language to quite a great extent and were transferred from there into contemporary Finnish as well. The demand for texts in Finnish in the eastern part of the nation is not indicative of the national feeling of Finns in the 16th–18th centuries. Instead, the basis for this was the need to ensure the equality of all people before the law. The ordinances were indeed very important socially in developing perception of the law among the broad strata of the population and in adding knowledge of the laws. Keywords: Swedish legislation; translation; old written Finnish; neologisms; placards declaring days of prayer; the course of a church service; disciplining of the people

Kerttu Kibbermann

This paper analyses language policies in higher education in Estonia and Latvia. Both countries are currently in search for a balance between national and international in the sphere of higher education. Higher education in Estonia and Latvia mainly functions in the official languages of the countries, Estonian and Latvian. Yet, the international nature of tertiary education has brought these languages into contact with others, mostly English and Russian. The paper seeks to find out how the relationship of internationalisation and language is construed in state-level policy documents comparatively in Estonia and Latvia. The results of the analysis show that the issues of language are more thoroughly covered in Estonian policy documents than Latvian policy documents. However, in both countries internationalisation is mostly driven by the need to attract foreign students in order to fill the domestic demographic gap. Thus, both Estonia and Latvia connect internationalisation mostly to foreign-medium instruction. Kokkuvõte. Kerttu Kibbermann: Kõrghariduse rahvusvahelistumine ja keelepoliitika Eestis ja Lätis. Artiklis analüüsitakse kõrghariduse keelepoliitikat Eestis ja Lätis. Mõlemad riigid püüavad hetkel leida kõrghariduses tasakaalu rahvusliku ja rahvusvahelise vahel. Kõrgharidus toimib Eestis ja Lätis peamiselt riigikeeles, vastavalt eesti ja läti keeles, aga kasutatakse ka teisi keeli, peamiselt inglise ja vene keelt. Artiklis analüüsitakse võrdlevalt Eesti ja Läti poliitika planeerimise dokumente eesmärgiga välja selgitada, kuidas lähenetakse keeleküsimusele kõrghariduse rahvusvahelistumise poliitikas. Dokumendianalüüs näitab, et kõrghariduse rahvusvahelistumise poliitikas on keeleküsimustele pööratud Eestis rohkem tähelepanu kui Lätis. Sarnasusena võib välja tuua mõlema riigi demograafilise probleemi, mis tundub olevat rahvusvahelistumist käivitavaks teguriks. Sellepärast on rahvusvahelistumine nii Eesti kui ka Läti riiklikus poliitikas peamiselt seotud õppekeele küsimusega. Märksõnad: kõrghariduse rahvusvahelistumine; keelepoliitika; riiklikud poliitika planeerimise dokumendid; õppekeel; ingliskeelne õpe

Liina Lindström

Nominative-partitive alternation in subject marking in Estonian occurs mainly in existentials and related constructions. The paper measures the overall frequency of use of partitive subjects (PS) in Estonian dialects to explore whether differences are found, which can be explained by language contacts. Second, it provides an overview of constructions where PSs occur in Estonian dialects. The data is obtained from the Corpus of Estonian Dialects (12 subdialects, 1517 instances of PS usage). The results show that in usage frequency of PSs, Estonian dialects are relatively uniform and there are no striking differences between the dialects. The use of PSs was less frequent in Northern-Seto (a South-Estonian subdialect, in the Russian contact area), where the use of PSs is more tightly associated with negative clauses than it is in other dialects. Negation is also generally the most powerful factor conditioning the use of PSs (explains 52% of the usages of PSs). Kokkuvõte. Liina Lindström: Partitiivsubjekt eesti murretes. Nominatiivipartitiivi vaheldumine subjekti markeerimisel toimub eesti keeles peamiselt eksitentsiaallausetes ja sellega sarnastes konstruktsioonides. Artiklis mõõdetakse partitiivsubjekti esinemissagedust eesti murretes, et leida, kas murrete vahel on olulisi erinevusi partiivsubjekti kasutamisel, ja kas neid erinevusi saab selgitada keelekontaktide mõjuga. Lisaks vaadeldakse konstruktsioone, kus partitiivsubjekt üldse võib esineda. Andmed on pärit eesti murrete korpusest (12 eri murrakut, kokku 1517 partitiivsubjekti kasutusjuhtu). Artiklist selgub, et partitiivsubjekti kasutuse põhjal on eesti murded küllalt sarnased. Pisut vähem kasutati partitiivsubjekti Põhja-Seto tekstides, kus see oli tugevamalt seotud eitusega kui mujal. Eitus oli ka üldiselt kõige olulisem partitiivsubjekti kasutamist mõjutav tegur (52% partitiivsubjektiga lausetest olid eitavad). Võtmesõnad: murdesüntaks; partitiivsubjekt; eristav subjekti markeerimine; eesti murded

Christopher Moseley

The present paper compares efforts to revive the spoken use of two European languages which have fallen into disuse: Cornish, spoken in the southwest of England, and Livonian in Latvia. Different approaches have been taken in encouraging heritage learners to use the languages again, but there are points in common, and each has something to learn from the other. The work of the Cornish Language Partnership in organizing and encouraging Cornish learners is compared with the courses run by the branch of the Livonian Association in Kolka, Kurzeme. Kokkuvõte. Christopher Moseley: Kogukonna keele revitaliseerimine: liivi ja teised keelekogukonnad. Käesolev artikkel võrdleb jõupingutusi velmata keele suulist kasutust kahe Euroopa keele puhul, mida ei ole enam igapäevaselt kasutatud: need on korni keel Edela-Inglismaal ja liivi keel Lätis. Erinevaid lähenemisi on rakendatud, et julgustada pärimuskeele õppijaid kasutama jälle neid keeli, kuid on ka ühisjooni ning ikka on midagi õppida ka üksteiselt. Korni Keele Ühingu tööd keeleõppe korraldamisel ja õppijate motiveerimisel on võrreldud kursustega, mida on läbi viinud Liivi Liidu Kolka osakond Kuramaal. Märksõnad: Liivi keel, taaselustamine, korni keel, kogukond, õpetamine, õppimine Kubbõvõttõks. Christopher Moseley: Kubgõn kīel ūdpǟl jelstõmi: liivõ ja munt kīelkubgõnd. Kēra ītlõb kīel sūliz kȭlbatimiz jelātimiz vingõrtõkši kǭd Eirōp kīel pǟl, mis jemīņ äb ūotõ jegā pǟva kȭlbatõd: ne ātõ korn kēļ lǟnd Englišmǭl ja līvõ kēļ Lețmǭl. Vaitiži ležgõldõkši um kȭlbatõd jūlgastõmõks pierāndkīeld oppijid ūdpǟl kȭlbatõm nēḑi kēļi, agā um ka ītiži nǟdõkši ja īdõkabāl um mis oppõ īdtuoiz kädst. Korn Kīel Īt tīedõ kīeloppimiz sǟdlõmiz ja oppijid motivīerimiz jūs um ītõltõd kursõdõks, mis um lebbõ vīnd Līvõd Īt Kūolka jag Kurmǭl.

Marta Grzechnik

The aim of the paper is to examine and compare how the Baltic Sea on the one hand and the Black and Aegean Seas on the other were conceptualized in the Polish scholarly and political discourse in the interwar period, and how mental maps of Poland’s connection to both sea regions were constructed. Because of the direct access to Baltic Sea, the link to it was more straightforward, although it was constantly questioned by German revisionist scholarship. In the south there was no territorial connection to the seas – it was to be established on the political and economic level, for example through so-called Intermarium idea. An interesting question is also to what extent the discourses connected with the Baltic and the southern European seas fell within the same discourse of the ideology of the sea, and to what extent they were contradictory or mutually exclusive.

Jane Klavan, Ann Veismann, Anni Jürine

Käesolev artikkel on lühike ja ülevaatlik sissejuhatus katselistesse meetoditesse tähenduse uurimisel. Artiklis tuuakse välja põhjuseid, miks katselisi meetodeid tähenduse uurimisel kasutada ja miks ainult ühel viisil kogutud andmetest ei piisa. Artikli esimene pool käsitleb katselisi meetodeid võrdlevalt introspektsiooni ja korpus- analüüsiga. Artikli teises pooles kirjeldatakse eri tüüpi katseid, mida võib laias laastus jagada moodustuskatseteks (vaba moodustuse katse, sunnitud valiku katse, väljamõeldud stiimuliga moodustuskatse) ja arusaamiskatseteks (klassifitseerimiskatse, sobituskatse, vastuvõetavuse hindamise katse, ajaliselt mõõdetud verifitseerimine) ning loetleb vastavaid Eestis ja mujal tehtud (ruumi)semantika uurimusi. Experimental methods in studying semantics. The present article offers a short introduction to experimental methods in studying semantics. It highlights some of the reasons why use experiments in studying meaning and why it is not sufficient to employ just one type of method. The first part of the article takes a look at experimental methods in general, comparing it to introspection and corpus analysis. The second part of the article focuses on different types of experiments, which can be divided into production tasks (open-ended production tasks, forced choice tasks, nonsense word tasks) and comprehension tasks (classification tasks, matching tasks, acceptability judgements, speeded verification). It also gives a list of respective studies on (spatial) semantics carried out in Estonian and other languages.

Annekatrin Kaivapalu, Kristi Pällin

Vaikka viro ja suomi ovat läheisiä sukulaiskieliä, ovat minema- ja mennä-verbit kehittyneet historiallisesti eri suuntiin. Suomessa on säilynyt rakenteellisesti kaksi täydellistä rinnakkaista paradigmaa: mennä : menen ja lähteä : lähden; nykyvirossa sen sijaan on kaksi täydennysjakaumassa olevaa vajannaista paradigmaa: minema : lähen. Paradigmojen eri jakauma lähde- ja kohdekielessä aiheuttaa vironkielisille suomenoppijoille ongelmia oppimisessa ja kohdekielen käytössä. Toistaiseksi ei ole oppijoiden ja opettajien käytettävissä ollut myöskään riittävästi tutkimustietoa siitä, millaiset ovat mennä- ja lähteä-verbien käyttökontekstit natiivisuomessa.Artikkelin tavoitteena on selvittää mennä- ja lähteä-verbien frekventeimmät muotit ja kollokaatiot Tietotekniikan keskuksen tekstikorpuksen sanomalehtiteksteissä. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV22.10

Sven-Erik Soosaar

The word krunn in the meaning of a certain hairdo first occurs in lexicographic sources as late as 1960. It had no etymology proposed until now. A source for this word is proposed – the Estonian-Swedish krún‘a crown; a cockscomb’. Although the short vowel and long consonant in the end is not strictly regular development, the etymology is confirmed with the original geographical distribution of the word in Estonian subdialects and parallel developments in other stems with a similarly affective meaning.

Claudiu-Lucian Topor

Abstract:In the summer of 1915, concerned about Italy's entry into the war in alliance with the Entente powers yet encouraged by the victories of its armies on the Eastern Front, the German diplomacy attempted to encourage Sweden and Romania to abandon their neutrality in order to give a decisive blow to Russia. In several reports dispatched from Berlin, Alexandru Beldiman, the envoy to Germany who was also Romania’s representative in the Scandinavian countries, raised the possibility of Sweden’s entry into the war on the German side. After he had identified Russia as the common historical enemy of the two countries, the Romanian diplomat suggested forging an alliance under the leadership of Germany. A strong alliance was thought to ensure Sweden’s ascendancy in Finland and the Baltic states, and Romania’s supremacy in the East at the Black Sea. Although this plan was rejected by the liberal government, Beldiman’s initiative in a period of neutrality remains an alternative in the Romanian political circles to Entente supremacy.Rezumat:În vara anului 1915, îngrijorată de intrarea Italiei în război în alianţă cu puterile Antantei, dar încurajată de victoriile armatelor de pe Frontul de Est, diplomaţia germană încearcă să determine Suedia şi România să renunţe la neutralitate pentru a da o lovitură decisivă Rusiei. În mai multe rapoarte trimise de la Berlin, Alexandru Beldiman, ministrul care reprezenta România în Germania şi pe lângă statele scandinave, invocă posibilitatea intrării Suediei in război de partea Imperiului German. După ce identifică Rusia ca duşmanul istoric comun al celor două ţări, diplomatul român sugerează posibilitatea încheierii unei alianţe sub conducerea Germaniei, o ligă puternică ce urma să asigure preponderenţa Suediei în Finlanda şi în provinciile baltice şi supremaţia României la Marea Neagră. În final, acest plan a fost respins de către guvernul liberal, dar iniţiativa ministrului român la Berlin rămâne o alternativă la supremaţia Antantei în cercurile politice româneşti din perioada neutralităţii.

Sirkku Latomaa, Minna Suni

This article provides an overview of multilingualism in Finnish schools. The focus is on the experiences gathered from the teachers of plurilingual students, i.e. students from immigrant backgrounds. The data in our study were collected by administering a web questionnaire, and the topics covered, for example, the status of languages and the teaching arrangements tailored for plurilingual students. In addition to reacting to the questionnaire’s statements, the respondents could freely comment on any of the topics, which enriched the quantitative data by offering many useful perspectives. Several respondents reported that during their working careers, noticeable progress has been made accommodating plurilingual students. On the other hand, the results showed that several challenges still remain, such as assuring a more uniform provision of L1 and L2 instruction. In some regions of Finland, such programmes have been functioning well, but in others, administrators are only just awakening to the increasing multilingualism in their schools.

Laura Cubajevaite

<p>The European Union language policy promotes multilingualism. To maintain such a policy it is necessary to investigate the usage of languages in different spheres of life, both in formal and informal environments. According to the data of the latest Census of Lithuanian Residents (2001), there are 115 nationalities living in Lithuania. The data also indicate which languages are considered to be native languages among different nationalities. However, it is not clear what languages are actually used at home. This paper presents the preliminary results of research carried out under the project "Language Use and Ethnic Identity in Lithuanian Cities". This project aims at investigating languages used at home in the biggest Lithuanian cities to find out the language dominance, choice, preference and competence. The research data were selected by questioning 8 to 10 year old pupils in major Lithuanian cities: Vilnius, Kaunas and Klaip!da. The paper focuses on Kaunas city and discusses the answers of Kaunas' schoolchildren. The preliminary results reflect the tendencies of the real linguistic situation in the city.</p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.03</p>

Suliko Liiv

Ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga muutis oluliselt eesti- ja võõrkeelte õpetamise-valdamise senist paradigmat Eestis. Uus paradigma eeldab võimalikult laiemat eelnevat avalikku arutelu: tuleks läbi vaielda erinevad visioonid ning sündivate kompromisside alusel sõnastada pikaajaline eesti ja võõrkeelte õpetamise ning kasutamise strateegia Eestis.Artikli eesmärk on elavdada uueneva keelepoliitika paradigma arutelu arvestades, et haridus- ja teadusministri lauale on mitmeaastase töö tulemusena jõudnud Eesti võõrkeelte strateegia esialgne kirjalik versioon.

Ülle Viks

Artikkel käsitleb probleeme, mis on seotud grammatilise info esitamisega kakskeelses sõnaraamatus. Lähemalt tutvustatakse Eesti-X-keele sõnastikku (EXS), tema kohta sõnastike tüpoloogias ja sellest tulenevaid nõudeid. EXS on universaalne leksikaal-grammatiline andmebaas, millest on võimalik genereerida suvalise kakskeelse sõnaraamatu elektrooniline põhi, kus eesti lähtekeel on standardkujul olemas. Grammatiline info esitatakse EXS-is struktureeritult, hõlmates erinevaid keelekirjelduse tasandeid fonoloogiast semantikani; keeleandmete valik ja esitusviis tuginevad sõnastiku ja grammatika vahekorra analüüsile. Vormistuselt peab EXS kui metatasandi andmebaas olema paindlik ning sõltumatu tulemsõnastiku sihtkeelest, tüübist ja kujundusest. Lõpuks tutvustatakse lühidalt töövahendeid, mille abil EXS-i luua ja rakendada: sõnastike haldussüsteemi EELex (leksikograafi töökeskkond) ja grammatilist kirjegeneraatorit.

Andres Valdre