Hasil untuk "Finnic. Baltic-Finnic"

Liina Lutsepp

Siinse uurimuse eesmärk on selgitada, kuidas väljendavad eesti keelt teise keelena omandavad 8–11-aastased õpilased kohasuhteid kõnes (n = 24) ja kirjas (n = 20) ning kuidas muutub kohatarindite kasutus kolme aasta jooksul (2022–2024). Täpsemalt esitatakse kirjeldav statistika selle kohta, milliste keeleliste vahenditega õpilased kohta väljendavad, kuidas jagunevad kohatarindid suund-koht-lähe jaotuses ja milline on täpsete ja ebatäpsete tarindite osakaal. Lisaks kõrvutatakse kvalitatiivselt kolme õpilase suulisi tekste kolmest ja kirjutisi kahest aastast. Analüüsitakse seda, kuidas muutub kohatarindite ja eri tüüpi tarindite hulk, kuidas muutub jagunemine suund-koht-lähe jaotuses ning millised muutused leiavad aset kohta väljendavates fraasides. 8–11-aastased eesti keele õppijad kasutavad kõnes ja kirjas koha väljendamiseks mõneti erinevaid tarindeid; nii kõnes kui kirjas esineb kõige rohkem tarindeid, mis väljendavad kohta, lähet väljendavaid esineb üksikuid; sarnase keeleõppetaustaga lastel võib tarindite omandamise arengurada erineda. *** "Locative constructions in the spoken and written texts of young learners of Estonian as a second language" This study investigates how children aged 8–11 learning Estonian as a second language express spatial relations in both spoken and written texts. While numerous studies have examined the acquisition of spatial expressions in Estonian as a first language, research on second language learners remains scarce. Using data from the project Professional Estonian-speaking Teacher in the Classroom (2022–2024), the study the frequency, accuracy, and development of locative constructions based on the DEMfad model. The spoken data (n = 24) revealed five main types of locative constructions: noun phrases (NPs), adverbial phrases (AdvPs), postpositional phrases (PPs), the illative form of the MA-infinitive/supine and the inessive form of the MA-infinitive/supine (ma-, mas-constructions), subordinate clauses beginning with a locative demonstrative or a postpositional phrase. NPs, AdvPs, and PPs were the most frequent. The use of PPs increased notably over time, while ma-, mas-constructions and subordinate clauses were rare. In writing (n = 20), NPs were dominant, and directional expressions became more frequent in 2024 due to task design. Accuracy in spoken language increased over time (from 78.63% to 84.98%), while it slightly declined in writing (from 80.11% to 77%), likely due to the growing complexity of learner output. Learners most frequently used static locative expressions, followed by directional, and rarely source expressions—mirroring patterns found in first language acquisition. Individual developmental trajectories were also examined. Student B showed significant growth in writing, T in speech, and K displayed the initial emergence of locative constructions. Development typically began with simple NPs and AdvPs, with PPs appearing later as vocabulary improved. More complex constructions emerged at higher proficiency levels. The findings highlight differences between spoken and written production and show that task design significantly affects the types of constructions used. While the study offers a first look at how young learners express spatial relations in Estonian, broader conclusions require larger datasets.

Raili Pool, Jelena Kallas, Ene Vainik

Artiklis kirjeldame keeleoskustasemetest lähtuva eesti keele kui teise keele (E2) pedagoogilise õppijagrammatika koostamise võimalusi veebikeskkonnas. Esmalt selgitame pedagoogilise õppijagrammatika üldpõhimõtteid ja toome näiteid õppijagrammatikatest. Seejärel käsitleme täiskasvanud õppijale suunatud E2 grammatikakäsiraamatuid ja grammatikakomponenti sisaldavaid veebimaterjale, võttes fookusesse õppevara sihtgrupi, seose keeleoskustasemetega, kasutatava metakeele ja harjutusvara. Analüüs näitas, et puudu on keeleõppijat tasemelt tasemele suunav õppijagrammatika koos diagnostiliste testide ja harjutustega, mis arvestaks korraga nii grammatika- kui ka sõnavarapädevuse arengut. Artiklis tutvustame põhjalikult Eesti Keele Instituudi veebirakenduses Õpetaja Tööriistad esitatud E2 grammatikapädevuse kirjeldust, mis võimaldab viia E2 grammatikaõpet ja õppevara vastavusse keeleõppijate grammatikapädevusega keeleoskustasemeti. Viimases osas pakume välja teise keele õppijatele mõeldud veebigrammatika võimaliku kontseptsiooni, mis näeb ette grammatikateemade ja harjutusvara esitamist tasemete kaupa, arvestades sihtgrupi (noor või täiskasvanud keeleõppija) sõnavara ulatust. *** "Pedagogical grammar of Estonian as a second language for learners at different proficiency levels" Language teaching, learning, and assessment are currently based on the CEFR framework. In this article, we explore the fundamental principles of pedagogical grammar in the context of CEFR and its Companion Volume and describe in detail the principles of compilation of a CEFR-based Estonian grammar profile, which is the first attempt to create a systematic overview of Estonian as a Second Language (L2) learners’ grammar competence development. We also present the results of an analysis of E2 grammar teaching materials with the focus on their alignment with CEFR reference levels, the use of meta-language, and the availability of practice materials. Our analysis of E2 teacher's grammar books revealed the absence of an E2 teacher’s grammar book that would comprehensively consider the development of learners' grammar and vocabulary competence across proficiency levels and explain to teachers what, when, and how to teach. The analysis of E2 learner's grammar books highlighted a strong emphasis on morphology teaching. Typically, E2 learner's grammar books are not aligned to specific CEFR reference levels; they are written in the learners' first language(s) and include exercises with answers. E2 online grammar learning materials tend to address individual grammar topics and primarily target higher language proficiency levels. In the paper, we propose a methodology and outline suitable resources for compiling a CEFR-based pedagogical E2 learner's grammar on an online platform. The new resource should allow for the simultaneous consideration of learners' grammar and vocabulary proficiency development while supporting their communication needs. Learners should have access to level-appropriate grammar explanations, the opportunity to take diagnostic and assessment tests, and the ability to complete exercises with automatic checks and substantive feedback. The platform is intended to support independent learning and enable language learners to progress from one grammar competence level to another.

Henni Pajunen

This study investigates why language professionals of the standard Finnish language are unwilling to change a known problematic orthographic norm and how their arguments are based on overt and covert conceptions of standard language. It also analyzes how dominant language ideologies, namely standard language ideology (SLI) and linguistic purism, form the bases of these conceptions. The study is based on a qualitative survey, and it explores the metalanguage of the answers to one open-ended question using content analysis. The concepts of language are presented as conceptual metaphors. The analysis reveals six concepts that represent a particular ideological notion belonging to purism, SLI, or both. The respondents conceptualize language as value judgments and through functions and social connotations. Some concepts are based on non-linguistic but emotionally powerful values, others on usability or language’s ability to serve as a marker of status or social bonds. The study highlights the deep impact of language ideologies. Kokkuvõte. Henni Pajunen: Normingu muutmisega seotud keeleideloogiad: soome keele O(i)ttA-tegusõnade ortograafianormingu juhtumiuuring ja keeleprofessionaalide soovimatus normingut muuta. See artikkel uurib, miks soome keeleprofessionaalid ei soovi laialt tuntud problemaatilise ortograafianormingu muutmist ja kuidas nende argumendid põhinevad avalikel ja varjatud arusaamadel normitud keelest. Samuti analüüsib artikkel, kuidas peamised keelelised ideoloogiad – standardkeeleideoloogia ja purism – on nende arusaamade aluseks. Artikkel põhineb kvalitatiivsel uuringul ja selles käsitletakse sisuanalüüsi abil ühele avatud küsimusele antud vastuste metakeelt. Keelega seotud mõisted on esitatud mõistemetafooridena. Analüüsis tõuseb esile kuus mõistet, mis esindavad purismi, standardkeeleideoloogiat või mõlemat. Küsitlusele vastajad mõtestavad keelt väärtushinnangutena ning seda keele funktsioonide ja sotsiaalsete konnotatsioonide kaudu. Mõned kontseptsioonid põhinevad mittekeelelistel, kuid emotsionaalselt tugevatel väärtustel, teised kasutatavusel või keele võimel olla staatuse või sotsiaalsete sidemete markeriks. Uurimus tõstab esile keeleideoloogiate tugeva mõju.

Enn Ernits

This article examines the derivation of Kraasna nominals using suffixes. Despite limited documentation, it was possible to find a large number of nominal derivatives using 18 derivational suffixes formed from 20 primary suffixes and 21 suffixes formed from 21 secondary suffixes. Kraasna suffixes mostly resemble those of Seto. Only the compound suffixes (-i)s-to, -la-s, and -ži-ne, which derive just a few words (kaklas, laanist, soomist, ammuužine) are not characteristic of Seto. The suffixes *-ek and *eš occur as the assimilated form -eh in Kraasna, but as -eh and -eq in Seto. In oblique cases, the derivational suffix -eh still occurs in a mid-19th century folk song but had been lost by the early 20th century. The Kraasna dialect is surprisingly similar to Seto, from which it separated 300 years before its documentation in the early 20th century. It would be interesting to know to what extent later connections with Setomaa harmonised both dialects. Kokkuvõte. Enn Ernits: Kraasna noomenituletus. Vaatamata talletatud sõnavara piiratusele ilmneb Kraasna murrakus rohkesti käändsõnatuletisi. Need on moodustatud 20 primaarsufiksist tekkinud 18 liite ja 21 sekundaarsufiksist kujunenud sama arvu liidete abil. Kraasna sufiksid sarnanevad seto omadega. Ainult liitliited (-i)s-to, -la-s ja -ži-ne, mis tuletavad vaid üksikuid sõnu (kaklas, laanisto, soomisto, ammuužine), pole seto murrakutele omased. Viimatimainitud sufiks esineb ka Hargla, leivu ja lutsi murrakutes. Kraasna murrakule oli iseloomulik liidete *-ek ja *eš sarnastunud kuju -eh, seevastu seto murrakutes võivad need esineda paralleelselt -eh ja -eq kujul. Obliikvakäändes derivatiivsufiks -eh esines XIX sajandi keskpaiku veel ühe rahvalaulu sõnas *valgõ-hõ-ta, XX sajandi alguseks oli taandunud, vrd *valgõt. Kraasna murrakus kasutati rohkesti deminutiivliidet -kanõ. Enamikul Kraasna käändsõnatuletistel on vasted seto murrakutes, üksnes vähestel juhtudel see puudub, sh kipõküüdzüs ‘kurivaim’, mako ‘magamine’, tukim ‘tugi’ ja vadõridzõq ‘vaderid’. Teadaolevalt ainult Kraasna murrakus esinevad sõnad laudadzõq ~ laadadzõq ‘lehmakahi’ ja puzanõ ‘mõrkjas’. Kraasna murrak, mis irdus setost XX sajandi alguse kirjapanekutega võrreldes 300 aastat varem, on viimasega üllatuslikult sarnane. Tuleks uurida, kuivõrd suutsid murrakuid ühtlustada hilisemad seosed Setomaaga.

Jūratė Ruzaitė

This paper examines the use of vague language (VL) in argumentative essays written by advanced Lithuanian learners of English. The study focuses on two main categories of VL: general extenders (GEs), e.g. and so on, etc./etcetera, and or so, and vague quantifiers, e.g. some, many, a lot of, and a little. The present research, first of all, aims to assess how extensively Lithuanian learners of English use VL in comparison to native speakers. Second, quantitative corpus data is interpreted in view of the main functions that VL performs in non-native speakers’ essays to explain why there are differences in the frequency of VL. Finally, the frequency of VL is interpreted with regard to the formality of the items under investigation. The findings indicate that there are some major differences in the frequency of VL in English L1 and L2, both VL categories being more frequent in English L2. *** Ähmane väljenduslaad leedulaste inglise õppijakeeles Artiklis analüüsitakse ähmast väljenduslaadi leedu emakeelega inglise keele edasijõudnud õppijate (L2) argumenteerivates tekstides. Uurimus keskendub ähmase väljenduslaadi kahele põhitüübile: üldlaiendid (nt and so on, etc. / etcetera, or so) ning ebamäärased hulgasõnad (nt some, many, a lot of, a little). Eesmärk on 1) hinnata, kui ulatuslikult kasutavad ähmast väljenduslaadi leedu emakeelega inglise keele õppijad (L2) võrdluses inglise keelt emakeelena kõnelejatega (L1), 2) määrata ähmase väljenduslaadi peamised funktsioonid argumenteerivas tekstis ja 3) analüüsida uuritavate keeleüksuste formaalsust. Uurimuse andmestiku moodustavad inglise filoloogia leedu emakeelega üliõpilaste arutlevad kirjutised (kokku 244 746 sõna). Võrdlusandmestik pärineb Briti akadeemilise inglise kirjakeele korpuse (BAWE: British Academic Written English Corpus) inglise keele õppeaine alamkorpusest (kokku 458 780 sõna). Andmestiku analüüsiks kasutati AntConc tarkvara. Tulemused osutavad suurtele erinevustele L1 ja L2 inglise keeles. Kõige silmatorkavam erinevus on ebamääraste hulgasõnade kasutuses: kõik uuritud hulgasõnad on sagedamad L2 inglise keeles, kusjuures kõige sagedasem keeleüksus on some (30 esinemisjuhtu) ning viis sagedamat hulgasõna osutavad suurele hulgale (much, many, a lot of, majority). Seevastu vähendavad hulgasõnad (nt a bit, a little) esinevad väga harva. Üldlaiendite sagedus mõlemas andmestikus on märgatavalt madalam kui ebamäärastel hulgasõnadel, ent L2 inglise keeles esinevad need oluliselt sagedamini kui L1 inglise keeles (vastavalt 10 vs. 1 esinemisjuhtu).

Crina Leon

Andreas Sønning is a Norwegian flute soloist, an Associate Professor at the Norwegian Academy of Music and at the same time the owner and artistic director of Sønning Music Performance in Oslo, a company yearly producing more than 100 performances both in Norway and abroad. The company established in 1994 has had partnerships with for instance Telenor, Nordea and Total E&P Exploration Norway but has also prepared various productions for Norwegian authorities. Andreas Sønning has been a visiting professor to the Norwegian universities of Oslo and Agder and to universities, conservatories and cultural institutions in the other Northern countries, in Germany, England, Ireland, the Netherlands and USA. He has lectured extensively on creative and cultural entrepreneurship. In February 2020 he was invited to take part in the first edition of the Classix Festival in Iaşi, a festival whose artistic director is Dragoş Andrei Cantea, a former student of Andreas Sønning. The present interview was taken on April 22, 2020.

Markku Nikulin

Suomen kielen aseman heikkenemisestä yliopistolla ja yhteiskunnassa on keskusteltu paljon viime aikoina. Joskus jopa oletetaan, ettei akateemisessa maailmassa enää tarvita suomen kieltä. Tässä artikkelissa tuodaan esiin akateemisten maahanmuuttajien kokemuspohjainen näkökulma suomen kielen tarpeeseen työ-ja arkielämässä. Samalla pyritään osoittamaan kielitaidon kytkös vastaajien hyvinvointiin ja kotoutumisen asteeseen. Tutkimusaineistona on käytetty Turun yliopistossa vuonna 2015 toteutettua kyselyä, joka kartoitti suomen kielen käyttö- ja opetustarvetta sekä kielen osaamisen merkitystä ei-suomenkielisten yliopistolaisten elämässä. Vastaajien enemmistön mukaan Suomessa voi periaatteessa asua ja tulla toimeen myös englanniksi. Suomeksi vastanneista 74 % oli kuitenkin sitä mieltä, että Suomessa ei voi elää hyvin eikä kotoutuminen ole täysimittaisesti mahdollista ilman suomen taitoa. Pääosa vastaajista ja erityisesti henkilökunnan jäsenet toivoivat parempaa kielitaitoa, ja lisäopetusta toivottiin myös ylimmillä kielitaitotasoilla (B2–C2). Suomen kieli vaikuttaakin olevan avaintekijä sekä henkilökohtaisen hyvinvoinnin että kotoutumisen onnistumisen kannalta. Suurimmat esteet oppimiselle ovat sopivien kielikurssien ja ajan puute, mihin ratkaisuna voitaisiin tarjota esimerkiksi henkilökunnalle erikseen räätälöityjä kielikursseja.

Anne Tamm, Piibi-Kai Kivik

This paper discusses the need for a modern Estonian reference grammar for learners and lays the basic groundwork for creating one. The current abundance of materials for teaching Estonian as a foreign language and recent advancements in both areal-typological linguistics and in the study of acquisition of Estonian contribute to conceptualizing a new type of grammar, and further improving the teaching and learning of Estonian. Modern language instruction orients to proficiency as the ability to use language in real life. We contend that this goal, combined with the availability of language technology and increased mobility of people increases the demands on effective teaching of language structure. Research has shown that the main difficulties for learners of Estonian concern morphology and morphosyntax. We suggest that including an areal-typological perspective on categories and concepts in describing and explaining the structure of Estonian may help learners in these areas. Kokkuvõte. Anne Tamm, Piibi-Kai Kivik: Grammatika eesti keele õppijale: võõrkeeleõpe ja tüpoloogia. Artikkel osutab ühisosale areaal-tüpoloogilise keeleteaduse ja teise keele omandamise uurimise vahel. Eesti keele morfosüntaks ja süntaks, sh evidentsiaalsuse, aspekti ja eituse väljendamine pakub huvi mõlema ala uurijatele. Keeleõppija jaoks pole siin tegu mitte ainult uue vormi, vaid ka uue grammatilise kategooria või moodustussüsteemiga (nt eitus), kus erinevuste teadvustamine, sh metalingvistiline teadlikkus võib aidata vältida vigu ja kiirendada keeleomandamise protsessi. Artikkel väidab, et kaasaegne kommunikatiivne, suhtluspädevusele suunatud keeleõpe ei väldi grammatika õpetamist, vaid teeb seda läbimõeldult ja kontekstis. Et keeletundides kasutataks võimalikult palju aega suhtlemise harjutamiseks, on vaja käepäraseid ja ammendavaid materjale iseseisvaks tööks, sh grammatikaseletusi ja pedagoogilist grammatikat. Pedagoogiline grammatika, mis põhineb lingvistilisel uurimistööl, pakub uusi võimalusi nii õpetajale kui õppijale sihtja lähtekeele kõrvutamiseks ning veaohtlike või keerulisemate keelenähtuste paremaks omandamiseks. Märksõnad: areaal-tüpoloogiline keeleteadus; eesti keel võõrkeelena; morfosüntaks; kategooriad; õppijagrammatika

Petra Hebedová

In both Finnish and Estonian, the illative form of the MA-infinitive/supine can be used at the end of a predicative clause, as in the Finnish olimme hitaita oppimaan (‘we were slow to learn’) or the Estonian olen küps seda aktsepteerima (‘I am ready/ ripe to accept it’). In these sentences, a characteristic expressed by an adjective is attributed to the subject of the sentence, with the scope of the characteristic related to a single activity marked by the illative form of the MA-infinitive/supine. In this paper I will present data to describe this type of construction in both languages and will analyze it as a constructional schema in terms of cognitive grammar (Langacker 2000, 2008). My analysis will concentrate on the adjectival component of the schema with the help of examples from Estonian and Finnish corpora.

Pirkko Muikku-Werner

Lähisukukielensä ymmärtämiseen pyrkivän tiedetään nojautuvan ensisijaisesti samankaltaisuuteen. Kielten samankaltaisuus ei välttämättä takaa onnistumista, mutta sitä ei aina myöskään ehdottomasti edellytetä. On siksi tutkittava muitakin muuttujia kuin sitä, missä määrin kielet muistuttavat toisiaan: miten esimerkiksi valintojen tilanteinen vapausaste ohjaa kääntämistä? Kiinnostava kysymys on se, miten sukukielistä tekstiä kääntävän viroa osaamattoman suomalaisen ratkaisuihin vaikuttaa koteksti, lähiteksti. Mitä merkitystä on sillä, jos äidinkielisen ilmauksen kerasanojen määrä on rajallinen ja tämänkaltainen samanlaisuusoletus ulotetaan viroon tai jos vironkielisen sanan vierussanaltaan “vaatima” sijamuoto eroaa suomenkielisestä rektiosta? Analysoimieni esimerkkien perusteella vaikuttaa siltä, että tarjoutuvien kollokaattien niukkuus johtaa oikean vastineen löytymiseen vieläpä silloinkin, kun käytetty virolainen ilmaus ei muistuta suomalaista. Sitä vastoin vierussanan odotuksenvastainen muoto voi tuottaa tunnistamisvaikeuksia. Viron sijavalinnan erilaisuus vaikeuttaa jopa samankaltaisten sanojen kääntämistä. Miten sitten voitaisiin hyödyntää erilaisten fraseologisten yksiköiden kiinteyttä edistettäessä reseptiivistä monikielisyyttä? Esimerkiksi äidin ja isän yhteisesiintymisen todennäköisyys (semanttinen priming) on universaalia. Semantiikan käyttökelpoisuus sukukielen ymmärtämisen tehostamisessa vaatii lisätutkimusta.

Maria Tuulik

Artikli eesmärk on uurida eesti omadussõnade semantikat ja eelkõige polüseemiat koondkorpuse 100 sagedama adjektiivi näitel. Esimeses pooles vaadeldakse valimi jagunemist mitmetähenduslikkuse aspektist ja selleks, et selgitada polüseemia ja struktuuri suhteid, analüüsitakse ka adjektiivide morfoloogilise struktuuri varieerumist. Teises pooles keskendutakse semantilistele tüüpidele, mille abil saaks mitmetähenduslike adjektiivide tähendusnihkeid paremini kirjeldada. Tutvustatakse semantiliste tüüpide rakendusvõimalusi sõnaraamatute koostamisel ja pakutakse välja eesti adjektiivi peamised semantilised tüübid.

Ilmari Ivaska

Tässä artikkelissa tarkastellaan edistyneiden suomea toisena kielenään käyttävien (S2) mahdollisuudenilmauksien käyttöä määrällisesti ja verrataan niitä ensikielisten suomenkäyttäjien (S1) mahdollisuudenilmauksiin. Tavoitteena on selvittää, miten mahdollisuutta tyypillisesti ilmaistaan. Erityisesti paneudutaan ilmauksista yleisimpään: voida-verbin avulla ilmaistavaan mahdollisuuteen ja sen tyypilliseen käyttöön. Tarkasteltavat tekstit ovat osa Edistyneiden suomenoppijoiden korpusta (LAS2). Ne ovat tenttivastauksia, ja tulokset kuvaavat siis kielenkäyttöä akateemisen kirjoittamisen yhdessä alalajissa. Mahdollisuutta ilmaistaan S1- ja S2-teksteissä monilta osin samalla tavalla, mutta S2-aineistoissa mahdollisuuden ilmauksia on noin puolet S1-aineiston määrästä. Yleisin mahdollisuudenilmaus on voida-verbi, näitä on noin 75 prosenttia kaikista mahdollisuudenilmauksista. Myös voida-verbiä käytetään S1- ja S2-teksteissä monilta osin samalla tavalla, mutta S1-aineistossa suurempi osa tapauksista on passiivisia, ja ne kuvaavat jonkinlaista luokittelua ja tiedon hierarkkista jäsentämistä. Modaalisella verbillä usein ilmaistava kirjoittajan asemoiminen suhteessa sanottuun tietoon on tyypillistä akateemisessa kielessä. Aineistojen välinen ero saattaa johtua kontekstuaalisesta epäkonventionaalisuudesta eli siitä, että S2-kielenkäyttäjät eivät ilmaise yhtä usein tällaista akateemiselle kielelle tyypillistä kielellistä merkitysvivahdetta, vaikka rakenne on oppijoille sinänsä tuttu.

Merit Hallap, Marika Padrik, Signe Raudik

Artikkel otsib vastust küsimusele, kas ja mille poolest sarnaneb 5–6-aastaste eakohase arenguga vene-eesti kakskeelsete ja spetsiifilise kõnearengu puudega eesti ükskeelsete laste oskus kasutada käändevorme. Andmestik pärineb 101 lapse katsetulemustest eesti keele ainsuse käändevormide (v.a nominatiiv) ja mitmuse partitiivi moodustamisel. Selgitame, kas kakskeelsete ja kõnepuudega laste areng järgib eakohase arenguga ükskeelsete laste arengut. Vaatleme, milliseid vigu lapsed vormide moodustamisel teevad ning milliseid asendusvorme eeldatud käändevormide asemel kasutavad.

Aldur Vunk

The topic of this paper is the history of Metsepole Livonians (later called Salaca Livonians) from the 14th to the 17th century. The paper refers to academic works from the 17th (by Thomas Hiärn) and later centuries dealing with the linguistic borders of Livonians in Salaca Parish. Also considered are rarely used papers such as the research by Manfred von Vegesack, who has investigated the population history of Livonians in the northern part of Vidzeme through place names found in church registers, ploughland revisions, revenue district registers etc. Information from some sources that have not been used before is presented here as well. As a result of different historical processes, the identity of Metsepole Livonians gradually weakened from the 14th to the 17th century. Livonian linguistic identity faded due to both the loss of its ancient status and the area of communication that expanded in the Middle Ages and the modern age. The number of language users became a strong precondition for the expansion of the area of use of a language, and there was not a vast number of Livonians. The history of these Finno-Ugric people is unusual due to the historical background of Livonia, but there are similarities in the rules of preservation of languages worldwide. Kokkuvõte. Aldur Vunk: Metsepole liivlased 14.–17. sajandil. Artikli teemaks on Metsepole liivlaste (hiljem tuntud kui Salatsi liivlased) ajalugu 14.–17. sajandil. Käesoleva artikli maht ei võimaldanud kirjeldada Metsepole maakonna kujunemist ja selle ümberkujundamist Riia peapiiskopkonna kui riigi rajamise käigus 13. sajandil. Samuti kirjalike allikate kaudu paremini dokumenteeritud Salatsi liivlaste viimaste keelesaarte kahanemist 18. ja eriti 19. sajandil. Need teemad koos Salatsi liivlaste nimede teemaga on osadeks juba ettevalmistamisel olevale terviklikumale käsitlusele. Artikkel toetub akadeemilistele kirjutistele alates 17. sajandist (T. Hiärn) ja hilisemast ajast, kus kirjeldatakse liivlaste keelepiiri Salatsi kihelkonnas, samuti harvakasutatud Manfred von Vegesacki tööle, kes uuris Vidzeme põhjaosa rahvastikulugu kirikuraamatute, adramaarevisjonide, vakuraamatute ja muude omaaegsete allikate põhjal. Artikli koostamisel on kasutatud ka allikaid, mis seni olid läbi töötamata. Mitmesuguste ajalooliste protsesside tulemusel on Metsepole liivlaste identiteet 14. sajandist 17. sajandini oluliselt nõrgenenud. Põhjused keelelise identiteedi hääbumiseks on olnud nii liivlaste muinasaegse staatuse kadumine kui ka keskajal ja uusajal avardunud suhtluspiirkond, mille tõttu keelte kasutajate arv muutus oluliseks teguriks. Liivlasi polnud kuigi arvukalt ja nad olid oma tegevusaladest tulenevalt valmis omandama teisi keeli. 16. ja 17. sajandil alanud kirjakeelte loomise ja talurahvakoolide võrgu rajamise ajaks oli liivi keel jäänud vähemuskeeleks. Samuti ei leidunud piisavalt haritlasi, kes selles keeles kirjavara oleksid loonud. Selle soomeugri hõimu ajalugu on küll omapärane Liivimaa ajaloolise tausta tõttu, kuid keele hääbumise põhjustanud asjaolud on sarnased teistegi kadunud keelte omadega palju laiemas kontekstis. Märksõnad: Metsepole liivlased, Salatsi liivlased, liivi keel, Vana-Liivimaa, Vidzeme, Lemsalu, Vainiži, koolid, maakeelsed trükised, Salatsi kihelkonna mõisad, 17. sajandi vakused Kubbõvõttõks. Aldur Vunk: Metsepole līvlizt 14.–17. āigastsadā āigal. Kēra temātõks um Mõtsāpūol līvlizt (obbõm tundtõd kui Salāts līvlizt) istōrij 14.–17. āigastsadā āigal. Kēra alīzõks ātõ akādēmilizt kēratõkst 17. āigastsadāst (T. Hiärn) ja obāzõmõst āigast, kus kēratõb iļ līvlizt kīeležā Salāts pagāsts. Nei īž um kēra alīzõks Manfred von Vegesack tīe, mis tuņšliz Vidzeme pūojrov luggõ pivākuodārōntõd, addõrmōrevīzijd, vakrōntõd ja munt ovātõd abkõks. Sīe kēra kubbõpanmizõks attõ kȭlbatõd ka seļļizt ovātõd, mis attõ siedaigsōņõ īenõd tuņšlõmõt. Setsuglimizt istōrij suggimizt pierāst um Mõtsāpūol līvlizt eņtštīedami 14.–17. āigastsadā āigal nõŗkõn. Kīelliz eņtštīedamiz vōrgimiz pūojõks vȯļțõ nei līvlizt muinizaigiz kȭrda mȭitantimi kui ka kubsõkēmizarā ovārtimi sidāmtāigal ja ūžāigal. Līvlizt lug iz ūo sūr ja ne vȯļțõ vaļmõd oppõm mūḑi kēļi. Kērakīeld lūomiz ja talrovskūolõd võrgõ pūojtimiz īrgandõksõks 16. ja 17. āigastsadā āigal vȯļ līvõ kīelstõ īend veitimit kīelkõks. Nei īž iz täut opātõd rovžti, kis vȯlkstõ sīes kīels lūond kēravillõ. Sīe sūomõ-ugrõ rov istōrij um set Līvõmō istōrijs eņtšvīți.

Jarmo Harri Jantunen, Marjo Kumpulainen, Tanja Tammimies et al.

Artikkelimme käsittelee korpuspohjaisia oppijansanakirjoja. Sähköisiin aineistoihin ja kielenkäytöstä hankittuun tutkimukselliseen tietoon perustuvat sanakirjat ovat edelleen harvinaisia, ja kielenoppijoille niitä on tarjolla hyvin vähän. Suomesta tällaisia sanakirjoja ei ole ollut lainkaan. Esittelemme yleisesti oppijoille suunnattujen sähköisten sanakirjojen vaatimuksia ja tarkemmin uuden tekeillä olevan ConLexis-verkkosanakirjan suunnitteluty��tä, tavoitteita ja sisältöä. ConLexis on suunnattu B1-tason ja sitä edistyneemmille kielenoppijoille, mutta sitä voivat opettajat käyttää opetuksensa tukena alemmillakin taitotasoilla. Sana-artikkeleissa esitetty tieto perustuu laajoihin korpusanalyyseihin, ja sanakirjan näkökulma kielenkäyttöön on vahvasti fraseologinen. Sen rinnalle on tekeillä ConPraxis-harjoituskokonaisuus, joka muodostaa yhdessä sanakirjan kanssa itseopiskelupaketin.

Ingrida Balčiūnienė

<p>The paper deals with the main linguistic indications of Lithuanian preschoolers’ narratives. The analysis is based on experimental data of 24 typically developing monolingual Lithuanian children (6–7 years of age) from middle-class families, attending a state kindergarten in Kaunas (Lithuania). During the experiment, the children were asked to tell a story according to the <em>Cat Story </em>(Hickmann 1993) picture sequence. The stories were recorded, transcribed and annotated for an automatic analysis using CHILDES software. During the analysis, the syntactic complexity, lexical diversity, and general productivity (MLUw and type/token ratio) of the narratives were investigated. The results indicated the main microstructural tendencies of Lithuanian narrative language at preschool age.</p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa8.02</p>

Victoria Ferenc

Hungarians in Ukraine have a well organized educational system that covers institutions from the kindergarten to the university. At first glance it may look like that the maintenance of the Transcarpathian Hungarians in Ukraine is guaranteed, however, we have to see that minority education (which is one of the key-issue of the maintenance of the community) is threatened by several factors. In the given paper I will take under investigation only two of these factors. On the one hand the Ukrainian state language policy would like to strengthen the position of the state language even at the expense of other languages and education is used as a means of achieving these aims. On the other hand, while education is one of the effective and powerful means of achieving social goals of the minority and choosing the language of instruction is a crucial part of language education policy, minority universities neglect serious language planning activity. It is high time forevery institute to work out an individual university language policytaking into account their own aims and personal conditions.

Pirkko Muikku-Werner, Annekatrin Kaivapalu

The Council of Europe language policy recommends that all European citizens learn at least two foreign languages. If this is put to practice, the methods of endorsing learning and the required profi ciency need to be discussed. Would it suffice for most people just to understand the foreign language? A potentially useful construct is receptive multilingualism: the participants of a conversation each use their native language which the other person understands. Such an approach is not a novelty; it has been favoured in Scandinavian collaboration for a long time. If comprehension were the principle goal of language learning, a language closely related to one's fi rst language or other languages already known would be an economical choice for study. Th us for Finns to learn Estonian, and vice versa, is both useful, due to many contacts, and feasible, due to linguistic proximity. Th is would provide a practical alternative for both parties using a foreign language, usually English.

Anu-Reet Hausenberg

Eksamid on üldlevinud viis kontrollida teadmisi ja oskusi, sealhulgas keeleoskust. Tagasimõju all mõistetakse eksami mõju õppeprotsessile, kusjuures mõju võib olla positiivne või negatiivne. Artiklis käsitletakse tagasimõju olemust, tutvustatakse põgusalt mõningaid erinevatel eesmärkidel korraldatud keeleeksamite tagasimõju uuringuid ja iseloomustatakse eesti keele kui teise keele riiklike eksamite tagasimõju avaldumist Eesti venekeelsetes üldhariduskoolides. Tagasimõju avaldumine oleneb paljudest teguritest, nagu eksami eesmärk ja järeldused, mida tulemuste põhjal tehakse, õpetaja pädevus, õppetöö ja õppematerjalide kvaliteet, testide vorm ja sisu (eesmärgikohasus) jne. Eesti keele kui teise keele riiklike eksamite kogemus on lühike ja eksamiarendus alles alanud. Tagasimõju avaldub eeskätt eksami tüüpülesannete drillimises, nii et keeleõppe fookuses on eksami sooritamine, mitte keelepädevus.

Toomas Kirt, Ene Vainik