This article concerns insubordination, the use of clause types ordinarily considered subordinate without main clauses (Evans 2007). We study the use of insubordinate relative clauses (RCs) in two corpora, the Arkisyn corpus of contemporary Finnish conversation and the Agricola corpus from the 16th century. Our main findings are that the construction is put to very similar uses in the two corpora, but that it is more common in the newer corpus. We show that insubordination of RCs existed along with subordination already in the earliest records of Finnish language use. Thus, insubordination of RCs is not a more recent development than their use as subordinate clauses. We conclude that the more frequent use in the newer data is likely not a result of a process of grammaticalization that would have occurred since the 16th century.
Kokkuvõte. Marja-Liisa Helasvuo, Ritva Laury: Pealauseta relatiivlaused soome keeles – vanad ja uued. Siinses artiklis käsitleme insubordinatsiooni ehk teiste sõnadega selliseid lauseid, mis loetakse tüüpjuhul kõrvallauseteks, kuid esinevad ilma pealauseta. Uurime soome keele relatiivlauseid, millel puudub pealause. Keeleainestik pärineb kahest korpusest: tänapäeva soome kõnekeelt sisaldavast korpusest Arkisyn ja 16. sajandi keelenäiteid sisaldavast korpusest Agricola. Meie tähelepanekud näitavad, et mainitud konstruktsioon esineb mõlemas keelekorpuses, kuid uuemas ainestikus on selle kasuta- mine tavalisem. Osutame oma uurimuses, et nii insubordinatsioon kui subordinatsioon esinevad juba varajastes soome keele tekstides. Seega ei ole ilma pealauseta relatiivlause kasutamine uuem keelenähtus kui pealausega relatiivlausete kasutamine. Meie uurimus näitab, et insubordinatsiooni sagedasemat esinemist uuema keeleainestiku relatiivlausetes ei peaks tõlgendama 16. sajandist alates arenema hakanud grammatikaliseerumise nähtusena.
This study investigates the prosody of the Estonian parenthetical palun ‘please’ in imperative requests. The occurrence of prosodic phrase boundary cues such as pauses, pre-boundary lengthening, and creaky voice as well as pitch characteristics and accentuation are analysed. The analysis is based on 753 utterances, where palun appears in three different positions: initial, medial or final. The requests were elicited using context descriptions from 21 female speakers of Estonian.
The results show that palun is not phrased as a separate intonation phrase and that its intonation and accentuation vary depending on its position in the host utterance. Utterance-initially, palun always receives an intonational pitch accent while utterance-finally it is unaccented. It is concluded that the integrated prosody of palun may derive from its discourse marker-like function. Its prosody may be representative of certain other categories of parentheticals with similar functional properties such as comment clauses and reporting verbs, but different from functionally more independent parentheticals that express a proposition or speech act of their own.
Kokkuvõte. Eva Liina Asu, Heete Sahkai, Pärtel Lippus: Kiilu palun prosoodiline fraseerimine eesti palvetes. Käesolev artikkel uurib kiilu palun prosoodiat eesti keele käsklausena vormistatud palvetes. Vaadeldakse prosoodilise fraasipiiri tunnuste (pausid, lõpupikenemine ja kärisev häälelaad) esinemist ning põhitooni ja aktsentueerimist. Materjaliks on 753 lausungit, kus palun esineb kolmes eri positsioonis: lause alguses, keskel ja lõpus. Materjal salvestati 21 eesti emakeelega naiskõnelejalt katses, kus osalejad pidid palveid esitama nii, nagu nad kontekstikirjelduse põhjal vastavas olukorras seda teeksid.
Tulemused näitavad, et sõna palun ei fraseerita eraldi intonatsioonifraasina ja selle intonatsioon ja aktsentueeritus varieeruvad sõltuvalt lausepositsioonist. Lause alguses saab palun alati intonatsioonilise tooniaktsendi, aga lause lõpus on see aktsentueerimata. Kokkuvõtvalt võib palun’i integreeritud prosoodia tuleneda tema diskursusemarkeri-laadsest funktsioonist. Sellisena võib ta sarnaneda prosoodiliselt ka mõningate teiste sarnaselt funktsioneerivate kiiludega, nagu episteemilised või evidentsiaalsed kiilud (nt ma arvan, ütles ta), aga erineda funktsionaalselt iseseisvamatest kiiludest, mis väljendavad eraldiseisvat propositsiooni või kõneakti.
The Grand Duchy of Lithuania was the last European polity to renounce paganism and accept the Christian faith, at the end of the fourteenth century. However, the conversion of the Baltic region continued into the early modern period and the ongoing pagan beliefs and practices of Lithuanians and Prussians excited the interest of early ethnographers. This volume brings together Jan Lasicki's <i>On the Gods of the Samogitians</i>, Jan Malecki’s <i>Little Book on the Sacrifices and Idolatry of the Old Prussians</i>, and other Latin texts on Baltic paganism, none of which have hitherto been translated into English. A critical introduction places these texts, which are of interest far beyond the field of Central European history, in the contexts of early modern ethnography, Baltic history, and Reformation religious polemic.
This paper studies children’s sensitivity to derivational patterns of Russian verbs reflected in the speech data of two boys (ages 1;5–2;8 and 1;7–3;0 respectively). Kendall rank correlation coefficient (KRCC) analysis of three verb groups – morphologically unrelated (elementary), morphologically and semantically related (derived), and morphologically related but semantically opaque verbs – demonstrates that the number and share of derived verbs steadily increases over time, whereas both elementary and semantically opaque verbs behave differently under varying conditions. KRCC applied to child-directed speech did not show any significant increase for any verb groups, reflecting their stable general distribution in adult speech. This means that children are sensitive to morphological distinctions between the respective groups. We discuss the use of KRCC for child language research and the role of derivational patterns in the acquisition of the Russian verb.
***
Vene keele verbituletiste varase kompositsionaalsuse hindamine esimese keele omandamises Kendalli astakkorrelatsioonikordajaga
Artiklis uurime laste tundlikkust vene verbi tuletusmustrite suhtes Kendalli astakkorrelatsioonikordaja (KRCC) abil, mida rakendatakse kahe poisi (vanuses 1;5–2;8 ja 1;7–3) ja nende hoidjate kõneloome pikiuurimuse andmete analüüsis. Eristame kolme verbide rühma: morfoloogiliselt mitteseotud (alg-), morfoloogiliselt ja semantiliselt seotud (tuletatud) ning morfoloogiliselt seotud, kuid semantiliselt läbipaistmatud verbid. KRCC kasutamine kahe pikisuunalise andmestiku jaoks näitab, et morfoloogiliselt ja semantiliselt seotud (tuletatud) verbide arv ja osakaal suureneb aja jooksul pidevalt, ent nii alg- kui ka semantiliselt läbipaistmatud verbide kasutus vaheldub erinevates suhtlusolukordades. Lapsele suunatud kõne andmestikule rakendatuna ei näidanud sama mõõdik olulist kasvu üheski verbirühmas, mis peegeldab nende muutumatut üldist jaotuvust täiskasvanu kõnes. See tähendab, et lapsed on tundlikud vastavate rühmade morfoloogilise eristuse suhtes. KRCC abil kahe juhtumiuuringu kohta saadud tulemused erinevad algandmetest morfoloogiliselt mitteseotud (alg-) verbide rühmas, mis ühes andmekogumis pidevalt vähenevad ja teises ei näita selget tendentsi. KRCC rakendamine spontaanse kõne andmetele näitab seega väikelaste varjatud eelistusi sõnade ja sõnavormide valikul.
Artiklis uurime adjektiivi morfosüntaktilisi tunnuseid ja selgitame, kuivõrd on prototüüpsele adjektiivile omistatavad tunnused (nt ühildumine, võrrete moodustamine) adjektiiviklassile eriomased. Loome neile tunnustele tuginedes parameetrid, mille abil eristame korpuse andmete põhjal adjektiive teistest sõnaliikidest. Tüüpilise adjektiivi korpusprofiili tuvastamise kaugem eesmärk on rakenduse loomine, mis võimaldaks leksikograafidel ebaselgete juhtumite puhul kontrollida sõna adjektiviseerumise astet. Tutvustame kuue parameetri testimise tulemust 12 sõnarühma peal, millest igaühte kuulub 10 sõna. Sõnavalikul arvestame adjektiiviklassi piiripealseid juhtumeid ja leksikograafilisi kitsaskohti. Analüüsime, mil määral hälbivad erinevad testrühmad testitud parameetrite põhjal prototüüpsest adjektiiviklassi esindajast ning vaatleme ka variatsiooni adjektiiviklassi sees. Kõrvale kaldeanalüüs võimaldab välja selgitada parima eristusvõimega parameetrid. Eukleidilise kauguse mõõtmine eristab hästi adjektiivisarnased sõnad ja rühmad nendest, mis sarnanevad prototüüpsele adjektiivile vähem.
***
How to recognize adjectives? An analysis of corpus patterns
This study was inspired by a survey of Estonian lexicographers (Paulsen, Vainik and Tuulik 2019), where the lexicographers expressed the need for a new digital tool that would facilitate word class identification for ambiguous cases. In the case of adjectives, the lexicographers emphasized the difficulty of determining if a verb participle has sufficient adjectival use to be included in dictionaries as an adjective.
In the article, we examine the morphosyntactic features characteristic of the adjective class and test different parameters in the corpora to differentiate adjectives from other word classes. We provide an overview of the test results of six parameters. In the study we analysed 12 groups of 10 words each. The test groups and test words were chosen manually, with consideration given to the problematic cases outlined by the lexicographers. We compared different types of adjectives or near to adjectives (the test groups) as well as different word classes (the control groups).
To analyse the parameters’ capability to set adjectives apart, a deviation study was conducted. We determined a normative range for prototypical adjectives and set the minimum and maximum value for every parameter. In addition, we calculated the deviation of other test groups from the prototypical adjective range.
The groups of particular focus (regular verb participles vs. adjectives) were best differentiated by three parameters. The sentence beginning testword+noun parameter (which determined if and how often a test word starts a sentence in the complement position) sets participles apart with 90% accuracy. Also, the parameter that measured the existence of comparative forms for test words was 100% accurate. The adverb parameter (which measured how often a test word is preceded by an adverb) was able to distinguish adjectives from verb participles with 80% accuracy. Among all groups, the comparative form parameter was the most accurate in the deviation study at setting prototypical adjectives apart from other test groups.
A Euclidean distance analysis was able to differentiate adjective-like test words and test groups from others that do not behave similarly to prototypical adjectives. As all tested parameters produced meaningful results and were able to differentiate some word classes from adjectives, they can be input for a new digital tool which would show a word’s deviation from prototypical word class representatives to help lexicographers with word-class-related decisions.
This article seeks to identify the educational tendencies in the case of Russian and Estonian second language instruction in Finland observing the shift from language erosion to maintenance. We examine the reasons why the promotion of Russian and Estonian in Finland is opportune and how acquainted immigrant children’s parents are with their rights to Russian or Estonian language instruction. The aim of this study is to examine the level of ethnic and linguistic intolerance sensed by the Russian and Estonian immigrants and the degree of integration into the Finnish culture and society.
The study addresses the following research questions: How does Finland try to attenuate the social exclusion of the Russian and Estonian immigrants? Do immigrant students receive enough support to achieve bilingual proficiency? In what cases does the child not agree to speak Russian or Estonian at all? Is knowledge of the two analyzed languages a prerequisite for economic and cultural perspectives in Finland?
The topic will be focused from sociolinguistic, linguistic, cognitive, cultural perspectives and the article will adopt a comparative approach.
Artiklis kirjeldatakse eesti ilukirjanduskeele kasutusmustreid verbi paremkontekstis. Vaatluse all on kolmest komponendist koosnevad adverbi sisaldavad ja adverbita struktuurid. Adverbi sisaldavate struktuuride alusel kujuneb nii vabadest ja seotud kui ka ainult seotud laienditest liitseid leksikaalgrammatilisi üksuseid – analüütilisi partikleid (nt ju ja ka tõmbumine semantilis-süntaktiliseks ja fonoloogiliseks tervikuks ei ole ju ka endine), sidendeid (nt rinnastav-alistavad rühmsidendid mitte ainult (enam üldse / nii palju) .., vaid (kui) möönduse väljendamisel), vorme (nt mineviku liitaja vormid), analüütilisi sõnu (nt liitsõnad, ühendverbid) ja analüütilisi konstruktsioone (nt ahelverbid, liitsed verbitarindid). Seevastu adverbita struktuure iseloomustab kollokatiivsus ja idiomaatilisus (nt terane tüdruk, võõras veri, ka väljendverbid). Tegu on kahe eesti keele kasutusele iseloomuliku tendentsiga, millest esimene peegeldab aglutinatiivse mudeli põhimõtet – morfeemide või lekseemide liitumist (grammatisatsiooni ja leksikaliseerumisega seotud protsessid), teine leksikaalsemantilisi piiranguid mitmesõnaliste üksuste moodustumisel. Verbi paremkonteksti mustritel on kindlad tekstilised funktsioonid, mille aluseks kseeritud sõnajärjega struktuuride morfosüntaktilised ja leksikaalsemantilised piirangud. Tegelikud seosed struktuuri komponentide vahel ehk kasutusreeglid on seda kitsamad, mida vabamana keele toimimist on harjutud käsitlema. Selles aspektis on eesti keele n-ö vaba sõnajärje korrastamisel ja tekstiloomes tervikuna oluline osa adverbi sisaldavatel struktuuridel ja analüütilistel üksustel. Struktuuri komponentide kinnistumine mingis kindlas tekstifunktsioonis kujundab keelekasutusmustreid ning avab võimalusi stereotüüpseks kasutamiseks (nt toimus sel aastal, oli sel suvel; on kord juba, tuleb kord jälle).
***
"Patterns of language use found on the right periphery of the verb: Morphosyntactic and lexico-semantic variability"
The article discusses the patterns of language use of the Estonian literary language found on the right periphery of the verb. e discussion focuses on threecomponent structures both including and not including an adverb. On the basis of structures including an adverb both free and bound, or only just bound modi ers will joint to form lexico-grammatical units – analytical particles (e.g. ju and ka will gravitate together to form a semantic-syntactic and phonological whole ei ole ju ka endine), conjunctions (e.g. co-ordinating – correlative compound conjunction mitte ainult (enam üldse, nii palju) .., vaid (kui) expressing concession), patterns (e.g. compound past tense forms), analytical expressions (e.g. compound words, phrasal verbs) and analytical constructions (e.g. compound verbs and verb syntagms). e patterns not including an adverb are characterised by collocations and idiomaticity (e.g. terane tüdruk, võõras veri, also idiomatic expressions). ese exemplify two tendencies characteristic of the use of the Estonian language: the former re ecting the principle of the agglutinative model – joining of morphemes and lexemes (processes linked to grammatisation and lexicalising), the latter showing lexicosemantic restrictions in the formation of multi-word units. e patterns of the right periphery context of the verb have speci c textual functions, which are based on the morphosyntactic and lexico-semantic restrictions of the xed word-order structures. e actual links between the structural components, or the rules of use, are the narrower the freer language functioning is perceived to be. From this point of view, the patters containing an adverb and analytical units play an important part in the regulation of the so-called free word order of the Estonian language and in text generation. Once the patterns are stablished in a particular text function, components of those structures can be used as stereotypes and to form new stereotypes (e.g. toimus sel aastal, oli sel suvel; on kord juba, tuleb kord jälle).
Kveenin kieli eli kainunkieli kuuluu uhanalaisiin kieliin, koska se ei enää ole vanhemmilta lapsille luonnollisessa kommunikaatiossa välittyvä kieli. Artikkelissa analysoidaan Engeströmin (1987) toiminnan teorian avulla kveenin kielen ja kulttuurin elvyttämistä kahdessa pohjoisnorjalaisessa päiväkodissa. Vain toisessa kuvatuista päiväkodeista pyrittiin kveenin kielen elvytykseen ns. kielipesämenetelmää käyttäen. Tähän toimintaan osallistuvat (päiväkodin työntekijät, vanhemmat, kunnan opetustoimen edustajat, paikkakunnan kveenin kieltä osaavat henkilöt) muodostivat toimintayhteisön. Analyysi osoittaa, että kveenin kielen elvytyksessä vastuu toiminnasta oli pääasiassa päiväkotien henkilökunnalla. Työhön oli saatavissa rajallinen määrä toimintavälineitä, kuten kveenin kieltä osaavia työntekijöitä tai kveeninkielisiä oppimateriaaleja. Toiminnan tuloksena lapsille kehittyi reseptiivinen kielitaito ainakin joissakin rutiininomaisissa kielenkäytön tilanteissa. Kielipesämäinen toiminta muutti lisäksi kieliasenteita kielipesän toimintayhteisössä, ja se myös lisäsi kveenin kielen käyttöä joidenkin kielipesään osallistuvien lasten perheissä. Tämä voidaan nähdä esimerkkinä ekspansiivisesta oppimisesta kieltä elvyttävässä toimintayhteisössä.
Norwegian is peculiar not only with a view to the written language, which has two official standards, but also regarding the spoken language, which lacks a standardized form. In fact, Norway is one of the most dialect-speaking countries in Europe. The use of a regional dialect in all fields of one’s life is rather perceived as part of one’s identity, and a sign of democracy and decentralization. Although theoretically there are four main dialects, in practice the variety of dialects differing in grammar, vocabulary or pronunciation is much wider, and depends on the part of the country or even on a specific town. The present paper is mainly focused on analyzing how the issue of diatopic variation in the Norwegian spoken language has been depicted in recent years (2008-2012) in Norway’s largest daily newspaper, Aftenposten. Even if dialects are accepted in everyday life, one of the recurrent debates in the newspaper is however related to using a standard form at least in the news programs from the largest Norwegian television and radio company, NRK, where the language ought to be considered a point of reference. Another topic of interest is related to the dialects used in dubbing in children’s television series.
<p><span>Töövõtu- ja käsunduslepingute keeleanalüüs näitab, et lepingute lausestruktuur on võrdlemisi lihtsakoeline: tekst koosneb peamiselt lihtlausetest ja lihtsa ülesehitusega (enamasti esimese astme kõrvallausetega) liitlausetest. Ent ometigi on lepingute keelekasutus raskepärane. Kuna keerukaid lauseskeeme rakendatakse lepingutes harva, püütakse vajaminevat teavet edasi anda mitmesuguste sisestatud tarinditega. Infiniit- ja partitsiiptarindite, nominalisatsioonide, adverbialisatsioonide ja predikaadita tarindite rohkus, kombineerituna kantseliitliku väljendusviisiga, muudab laused kohmakaks ja raskesti mõistetavaks. Teisalt aga täidavad need tarindid tekstimoodustuse seisukohalt lepingutes kindlaid funktsioone, milles peegeldub lepingu kui žanri olemus.</span></p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.15</p>
The semantics of local cases in the framework of the theory of cognitive linguistics has got an internal organization in the form of a matrix of cognitive domains, wherein each of them demonstrates the schematization of the choice of some concrete situation. The zones of its crossing indicate on the parts of the transition from one domain to another. Partial usages of cases belonging to transitional parts are peripheral in respect to prototypical ones. Space has got the central place in the matrix of cognitive domains being the basic cognitive field for all local cases. Anyway, all the other cognitive domains are somehow connected with space having got more or less similarity with it. I’m trying to perform a matrix of cognitive domains for spatial cases of the Komi language analogically with the analysis of cognitive domains of external local cases in the Estonian language (see Vainik 1995).
In the 17th century two Estonian literary languages were standardised. As literary language was needed primarily for translating ecclesiastical texts and for worship services, it evolved as a church language that was created mainly by German pastors, following the example of the German language. At the end of the 17th century, in connection with the translation of the Bible and the establishment of Estonian schools, there emerged a need to renew the literary language and make it more approachable for the common people. The reforms created a situation where church manuals that differed in dialects, orthography and wording were used simultaneously. The case of Wennekülla Hans in the year 1700 demonstrates how a peasant reacted to that confusion. Wennekülla Hans, who was a self-appointed preacher in the parish of Paistu/Paistel, got caught up in a conflict with the pastor Andreas Hornung, who belonged to the circle of language innovators. The peasant accused the pastor of false teaching because the pastor was using a church manual with a modified language version. The case is one of the earliest examples of the evolution of a literary language into a sociolect that was used not only by clergymen but by peasants as well.
<p>Artikkel käsitleb netiportaalis ilmunud arvamusteksti ja sellele järgneva kommentaariumi sidususe loomise võtteid, kasutades kvalitatiivse mikroanalüüsi meetodeid vestlusanalüüsi ja rühmakuuluvuse kategoriseerimise analüüsi. Vaadeldavas tekstis on vastandatud kaks noorpoliitikut, üks vasakpoolse opositsioonipartei ja teine liberaalse valitsuspartei esindaja, üks nais- ja teine meessoost.</p><p><img src="/ajakirjad/public/site/images/mariamaren/citation_linking_graphic_12x54_white.png" alt="" /> http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.03</p>
Abstract:History usually demonstrates that if two areas are remote they tend not to be in contact so often. At a first glance this seems to be the case of 19th century Transylvania’s connexions with the Nordic countries, but was this really the case? Or it is more likely that the relations between those two areas were not examined thoroughly enough until now? The present study aims at offering some answers to these important research questions by rendering a comprehensive image of the ways in which Sweden, Denmark, Norway and Finland were portrayed in three largely circulated Romanian periodicals from Transylvania. Based on the quantitative and qualitative analysis of the 623 pieces of news published by Foaie pentru minte, inimă şi literatură, Familia and Gazeta de Transilvania between 1838 and 1919 this paper shows that Transylvanians were rather well informed in what concerned the Nordic countries in the 19th century, that they positively appreciated the literary works that stemmed from this area and that they strongly positioned the Nordic countries within Europe.Rezumat:Istoria demonstrează că, de obicei în cazul în care două zone sunt îndepărtate, ele tind să nu fie în contact atât de des. La o primă vedere acesta pare a fi cazul conexiunilor din secolul al XIX-lea ale Transilvaniei cu ţările nordice, dar a fost, într-adevăr, acesta cazul?Sau este mai probabil ca relaţiile dintre cele două arii să nu fi fost destul de atent examinate până acum?Studiul de faţă îşi propune să ofere câteva răspunsuri la aceste întrebări de cercetare importante, făcând o imagine cuprinzătoare a modului în care Suedia, Danemarca, Norvegia şi Finlanda au fost prezentate în trei periodice româneşti de mare circulaţie din Transilvania. Bazate pe analiza cantitativă şi calitativă a 623 de ştiri publicate de către „Foaie pentru minte, inimă şi literatură”, „Familia” şi „Gazeta de Transilvania” între anii 1838 şi 1919, acest articol arată că ardelenii au fost destul de bine informaţi în ceea ce priveşte ţările nordice în secolul al XIX-lea, că au apreciat pozitiv operele literare provenite din această zonă şi că integrau cu fermitate ţările nordice în interiorul Europei.
In this article we discuss the teaching of Finnish and Estonian vocabulary to Finnish and Estonian students learning each other's language as a foreign language, and what kinds of issues should receive most attention. We classify difficult words which we have faced while teaching, and try to fi nd out why it is so difficult to find a good translation equivalent for them.
<p><span>Eesti keele keeletehnoloogilise ressursi olemasolu annab võimaluse korpusest tulenevalt võrrelda kahte eesti keele aktiivselt kasutatavat varianti – kirjakeelt ja õppijakeelt. Tegemist on autentse keeleainesega, mille uurimisel saab rakendada tarkvara ning erinevaid kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi meetodeid, sh sõnavormide ja nende kasutuskontekstide sageduse automaatset leidmist. Saadud tulemustest peaks ilmnema, missugused vormid on erinevates keelevariantides sagedased; missuguseid tüüpilisi, ebatüüpiliselt või spetsiiflist laadi kollokatsioonilisi üksuseid korpustes esineb; missugused grammatilised konstruktsioonid on erinevatele keelevariantidele tegelikult iseloomulikud ja tavapärased; missugust osa sõnavarast, vormidest ja konstruktsioonidest erinevad keelekasutajad tegelikult eelistavad.</span></p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.06</p>
Artiklis uurime eesti keele silpide sagedusmaatriksit, mis on loodud eesti kirjakeele korpuse baasil, kasutades ilukirjandustekste aastatest 1988–1998. Vaatluse all on 1000 kõige sagedamini esinevat silpi. Eksperimentaalsete uurimismeetoditena kasutasime Hamiltoni tee ning sotsiaalse võrgustiku klastrite leidmist eesmärgiga uurida silbisüsteemi sisemist varjatud struktuuri. Hamiltoni tee leidmiseks vajaliku programmi loomiseks kasutasime programmeerimiskeelt J-6.01. Programm ühendab kõik silbid järjestikusse maksimaalse ühenduste summaga jadasse ilma silpe kordamata. Teise meetodina leidsime sotsiaalse võrgustiku klastrid 100 ja 1000 kõige sagedamini esineva silbi jaoks. Selles lühikeses artiklis esitame graafiliselt ainult 100 silbi võrgustiku ilma täpsemate selgitusteta selle leidmise matemaatilise meetodi või esituse interpretatsiooni kohta.
<p>Artiklis käsitlen fraseoloogiat, leksikoloogiaga tihedalt seotud valdkonda. Enamasti räägitakse fraseologismide mõistmisega seonduvatest raskustest seoses mitteemakeelse kõnelejaga. Ent ankeetküsitlus kahe eestikeelse kooli vanemate klasside õpilaste fraseoloogiaalasest teadmusest osutas, et eeldatavalt üldtuntud väljendid – vähem või rohkem idiomaatilised fraseologismid ei pruugi seda olla keele noorema kõnelejaskonna jaoks. Küsitlus näitas ilmekalt, et fraseologismide mõtestamises-kasutamises on toimunud mõningad muutused, mis on eelkõige seotud kas väljendi tähenduse ülekantuse mittemõistmisega, st otsese tõlgendamisega või põhisõnast ajendatud assotsiatsioonide alusel teisititõlgendamisega.</p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa4.02