This paper explores the phenomenon of code-switching between Egyptian Arabic and English in vlogs published by young Egyptian women. Based on evidence from a total of 5 hours of recordings, language choices of female vloggers in product review videos were observed and analysed. Primarily, Muysken’s typology of code-switching (subdivision into insertion, alternation, congruent lexicalization) was used to classify the tokens. Secondly, all of them have been analysed from a usage-based perspective. All types of CS were attested in the material, the prevalent one being insertions. Lastly, an attempt was made to find patterns similar for some of the participants or all of them.
***
"Egiptuse araabia ja inglise keele koodivahetus Egiptuse naisvlogijate tootevideotes"
Artikkel käsitleb noorte Egiptuse vlogijate keelevalikuid ning Egiptuse araabia ja inglise keele koodivahetust. Viie sisulooja videomaterjali analüüsitakse Muyskeni (2000) koodivahetuse tüpoloogia ja kasutuspõhise meetodi abil. Analüüsile eelneb Egiptuse sotsiolingvistilise situatsiooni kirjeldus, mis loob konteksti tulemuste paremaks mõistmiseks. Analüütilises osas selgitatakse näidete varal koodivahetuse eri tüüpe. Analüüsitakse mitte ainult iga informandi individuaalseid omadusi, vaid tuvastatakse ka nendevahelisi ühiseid mustreid.
While digital corpora have enabled new perspectives into the variation and continuums of human communication, they often pose problems related to implicit biases of the data and the limited reach of current methods in recognising similarity in linguistically complex data, especially in small languages. The digital corpus of historical Finnic oral poetry in alliterative tetrametre is characterised by significant poetic, linguistic and orthographic variation. At the extreme, a word may be written in hundreds of different ways. The current corpus comprises 189,189 poetic texts in six Finnic languages (Karelian, Ingrian, Votic, Estonian, Seto and Finnish) recorded in 1564–1957 by 5,287 recorders. It has a long curation history and significant bias towards some genres, poetic forms and regions that collectors have preferred. In this poetic tradition, an idea is typically expressed with several parallel, partly alternative poetic lines or motifs, and similar verse types may be used in different contexts. A manual attempt to find all the occurrences of widely used expressions or motifs in the corpus is an unattainable task. While the digital tools—starting from simple queries to more advanced methods—make it possible to aim at wider intertextual analyses, some part of relevant material is typically not reached. Thus, it becomes central to estimate the amount and quality of the relevant data that is not recognised with different methods. Here, we discuss two strategies for mapping intertextuality in the corpus: 1) proceeding with text queries and 2) recognising similar poetic lines computationally, based on string similarity. We compare these approaches with one another, and then proceed to compare theresults they yield with the existing type index and the results of manual early 20th-century research. While the methodological and theoretical foundations of this type of research no longer hold, and while our further interest lies in the intertextuality and variation rather than in the problematic concept of poem types, parts of earlier analyses may be used in evaluating the performance of digital approaches.
Keelt aineteadmiste vahendajana on hakatud üha enam tähtsustama: paralleelselt kõneldakse keeleteadlikust aineõpetusest ja ainekirjaoskusest. Ainekirjaoskus tähendab ainealase suhtluse harjutamist õpiprotsessi mõlemas otsas – teksti vastuvõtul ja loomel. Kirjaoskus on Eesti riiklikes õppekavades sõnastatud ühe üldp.devusena – suhtluspädevusena, mis tähendab paindlikku keelekasutusoskust ja suhtlusolukorra järgi kohanduvat kõnelemis-, kirjutamis-, lugemis- ja kuulamisoskust. Ehkki sedamööda paistavad meil eeldused keeleteadlikuks aineõpetuseks olevat loodud, puudub vastus küsimusele, kui (keele)teadlikult kirjaoskust õpetatakse. Etnometodoloogiline uurimus võtab vaatluse alla neli ainet: ajaloo, füüsika, käsitöö ja kodunduse ning muusika, et välja selgitada nende ainete õpetajate tekstikasutustavad kirjaoskuse õpetamisel põhikoolis. Uuringutulemused näitavad suunda, kuidas ainekirjaoskust Eestis arendada.
***
Introduction to school discourse: Texts and literacy in four subjects
This research investigated literacy instruction in four subjects: History, Physics, Music and Handicraft & Home Economics (HHE). Every school subject has inherent discourse patterns that appear in texts and language use. The concept of disciplinary literacy (DL) emphasizes language in learning, but there is little known about how Estonian core literacy is taught in school subjects in middle school.
This ethnomethodological study was conducted among 32 teachers. First, one teacher of each subject was asked to keep a diary and report on authentic texts and methods used in the classroom; the data was supplemented by individual interviews. Secondly, two group interviews were carried out with teachers of the same subject. The data was analyzed through content analysis, detecting metadiscourses to see the features of disciplinary literacy.
The results indicate that literacy is developed in the spirit of functional understanding and is asymmetrical, reading dominates over writing. However, examples of DL appeared in history as interpreting, common genres were media, historical sources, documentaries, movies; history was the most language-aware subject. DL in physics appeared in problem-solving tasks, describing procedures and phenomena, genres were procedural videos and explanations. Musical DL was about sharing experiences, analysing musical language, the common genre was evaluation. DL in HHE consisted in making meaning through handicraft and following instructions, which was also the common genre. The use of authentic texts in subjects indicate that the need and readiness for a DL approach is recognized. The starting point could be the awareness of genres and making language visible as a meaning-making resource.
Kokkuvõte. Artikkel käsitleb kausatiivsuse väljendusvahendeid suulises eesti keeles. 14 eesti keelt emakeelena kõnelejat kirjeldasid 43 videoklipis kujutatud põhjustamisahelat. Uurimuse esimene eesmärk oli saada ülevaade kasutatud väljendusvahenditest. Materjalis esinesid täielikult põhjuslikkust väljendavad vahendid (põhjustamis- ja tulemussündmust sisaldavad) ja põhjustamisahela osade sidujad. Põhjustamissituatsiooni osasündmuste seos võidi jätta eksplitsiitselt väljendamata, osi ühendati ka sõnaga ja või ning, sidesõnadega (nt sest) ja konnektiividega (nt mille peale). Põhjustamisahela väljendusvahenditena kasutati ka relatiivlauseid, des-konverbi, v-kesksõna, elatiivi, komitatiivi, kaassõnu, erinevaid konstruktsioone (nt analüütilisi kausatiivikonstruktsioone) ja derivatiivseid ning leksikaalseid kausatiive. Teine eesmärk oli vaadata väljendusvahendite jagunemist erinevate situatsioonitüüpide vahel. Kõigis kirjeldustes esines näiteid, milles põhjustamissituatsiooni osi eksplitsiitse väljendusvahendiga ei seotud, seoti sõnadega ja või ning või kasutati mõnda muud siduvat sõna. Kõikide situatsioonitüüpide kirjeldamiseks kasutati ka põhjuslikkust väljendavaid muutuskonstruktsioone, relatiivlauseid, derivatiivseid ja leksikaalseid kausatiive.
Abstract. Kairit Tomson, Ilona Tragel: What happened and who did it? Means of expressing causality in Estonian. The aim of this paper is to give an overview of the means of causal chain in Estonian and to describe how those means are distributed between causal situation types. The results of this research are based on the experiment with 14 Estonian speakers who described 43 video clips by answering the question “What happened?”. The video clips originate from the project “Causality across Languages”. Participants described causal situations by using 1) constructions (e.g rebib pooleks ‘tears apart’, ajab naerma ‘makes laugh’, palub visata ‘asks to throw’), 2) morphological causatives, 3) lexical causatives, 4) linking words between subevents (e.g ja ‘and’, nii et ‘so that’, sest ‘because’ and relative pronouns), 5) other morphosyntactic means (des-converb, case suffixes, postpositions). In addition, subevents were mentioned without adding any linking word in between.
The paper combines the close reading technique of the novel Kranes konditori: Interiør med figurer (Krane’s Café: An Interior with Figures, 1946), written by the classic Norwegian writer Cora Sandel (1880-1974) with a spatial approach which aims to present the past and the present of the novel’s main character, Katinka Stordal. The action takes place in a small town situated in northern Norway, at Krane’s Café. It is worth noting how topography, the seasons of the year, the Arctic climate and nature are gradually reflected in the novel. On the one hand, the novel is placed at the crossroads of a spatial perspective and the literary criticism, which has in its centre Krane’s Café, the place where almost all the characters are brought together and which is the most suggestive and representative interior space of the novel. On the other hand, the subtitle An Interior with Figures strengthens the idea of a mixture of literary genres which includes elements from novel and drama. Moreover, it resembles the title of a work of art, for instance, a painting where all the characters are simply figures animated by the beauty of the Arctic scenery.
The article focuses on the agreement (in case and number) of English adjectives used with Estonian nouns in noun phrases (Eng ADJ + EST N) in Estonian blogs and vlogs. According to the Matrix Language Frame model (MLF), one would expect English adjective stems to take on Estonian inflections, but this is not always the case. The data comes from fashion and lifestyle blogs and vlogs that have Estonian as the main language and contain English language material to various degrees. Altogether, 84 noun phrases were analysed: in 35 instances the adjective agreed with the noun and in 46 instances it did not; in 3 instances the agreement was complicated to determine. The analysis showed that English adjectives that have a sound structure similar to Estonian adjectives as a rule agree with Estonian nouns. Factors that may lead to non-agreement are stem alternation, differences in writing and pronunciation, and personal preferences.
Kokkuvõte. Helin Kask: Ühilduda või mitte? Inglise adjektiivid eestiinglise kakskeelsetes blogides ja vlogides. Artiklis uuritakse, kas eestiinglise kakskeelsetes blogides ja vlogides ühilduvad inglise adjektiivid eesti substan tiividega käändes ja arvus. Maatrikskeele raamistiku mudeli kohaselt eel datakse, et inglise tüvele lisatakse vajalikud eesti käändelõpud ja muud tunnused, siiski ei ole see alati nii. Andmed pärinevad moe-, ilu- ja elustiiliblogidest ning -vlogidest, milles põhikeel on eesti keel, kuid milles kasu tatakse ka inglise keelt. Kokku uuriti 84 nimisõnafraasi (inglise ADJ + eesti SUB), neist 35 juhul ühildus inglise adjektiiv eesti substantiiviga nii arvus kui ka käändes ning 46 juhul ei ühildunud, 3 juhul ei olnud võimalik ühildumist üheselt määrata. Analüüs näitas, et eesti substantiividega ühilduvad sellised ingliskeelsed adjektiivid, mis häälikulise ja silbistruktuuri poolest sarnanevad eesti muuttüüpide tüüpsõnadega. Mitteühildumise põhjused on astmevaheldus, erinevused kirjapildis ja häälduses, samuti informandi isiklikud eelistused.
The article provides a critical analysis of the studies of Latvian onomast OjÄrs BuÅ¡s (1944â2017) on place names of Finnic origin located in the Latvian territory. The topics covered are: BuÅ¡sâs assessments of the works of his predecessors on place name identification and etymological analysis; issues of the hydronyms and settlement names of Finnic origin; speech sounds and sound clusters as eventual indicators the Finnic origin of certain place names; Latvian place name list as an authentic source of the Livonian language and evidence of former Estonian settlement in Latvia, etc.
Artikli eesmärk on välja töötada korpuspäringusüsteemi Sketch Engine heade näitelausete tööriista GDEX (Good Dictionary Example) eesti mooduli versioonid, mis aitavad korpusest tuvastada eri keeleoskustasemetele vastavaid eri leksikaalse, süntaktilise ja grammatilise keerukusega näitelause kandidaate. Selleks analüüsin eesti keele kui teise keele õpikute lauseid ning teen kindlaks, missugused parameetrid eri keeleoskustasemeid eristavad. Uute eesti mooduli versioonide aluseks on sõnastike näitelausete analüüsi põhjal loodud GDEX-i eesti mooduli versioon 1.4, mille parameetreid vastavalt õpikulausete analüüsi tulemustele kohandan. Uurimistöö tulemusi rakendades saab luua eri keeleoskustasemete õppekorpused, mis sobivad kasutamiseks sõnastikuportaalides (nt Sõnaveeb), keeleõpperakendustes (nt etSkELL) ja muu õppevara loomisel.
***
"Analysis of CEFR-graded coursebook sentences and their use for automatic detection of good dictionary examples"
The aim of the study was to develop new Estonian GDEX configurations for A-, B- and C-language proficiency levels. GDEX (Good Dictionary Example) (Kilgarriff et al. 2008) is a software module of the corpus query system Sketch Engine (Kilgarriff et al. 2004), which helps to identify good dictionary example candidates from large corpora. In order to identify which specific parameters characterise sentences in each proficiency level, full sentences from the Estonian Coursebook Corpus 2018 were analysed using a program called Analyser of Sentence Parameters developed at the Institute of the Estonian Language. The analyser allows to find out how long the sentences and tokens are, what kind of verb forms are used, what syntactic properties the sentences have etc. The analysis showed that compared to the latest Estonian GDEX configuration 1.4 such parameters as sentence and token length, occurrence of certain verb forms and parts of speech needed to be adjusted. Accordingly, for A-level the sentence length was set to 3–14 tokens (optimal interval 4–7 tokens), for B-level 3–18 tokens (optimal interval 4–12) and for C-level 4–23 tokens (optimal interval 6–14 tokens). A new classifier that penalises tokens longer than 9 characters on A-level and tokens longer than 11 characters on B-level was introduced. On A- and B-levels certain verb forms were penalised or banned from appearing in the sentence. etSkELL – a corpus tool for Estonian language learning – and the dictionary portal Sõnaveeb (Wordweb) are introduced as possible ways to implement the new GDEX configurations output. The results of this paper can be applied in compiling corpora and teaching materials for different language proficiency levels.
Karl Pajusalu, Kristel Uiboaed, Péter Pomozi
et al.
The paper focuses on phonological similarities between Uralic languages. The study is based on a dataset which includes 33 word-prosodic and segmental features of 28 Uralic languages or main dialects, including all traditional subgroups of the language family. In statistical analysis clustering and dimension reduction techniques such as multidimensional scaling are applied. This methodology enables to explore distinctive subgroups of languages as well as calculate distances between languages and language groups. As a result we present a quantitative phonological typology. The main division appears between western and central-eastern phonological types of the Uralic languages. The detected phonological subgroups coincide with the traditional ones, i.e. Finnic, Saami, Mordvin, Mari, Permic, Hungarian, Ob-Ugric and Samoyedic. The Hungarian subgroup (Standard Hungarian, Csángó Hungarian) and the Ob-Ugric subgroup (Northern Mansi, Eastern Mansi, Northern Khanty, Eastern Khanty) are internally stable. However, their interrelation and relationship with other groups is ambiguous; according to our results, Hungarian is typologically closer to the Western Uralic language groups (i.e. Finnic and Saami), whereas Ob-Ugric languages form a distinct branch of Central-Eastern Uralic. In general, the results reveal a significant influence of multiple areal connections on the phonological formation of Uralic languages.
Аннотация. Карл Паюсалу, Кристел Уйбоаэд, Петер Помози, Эндре Немет и Тибор Фехер: К фонологической типологии уральских языков. В статье рассматриваются фонологические сходства между уральскими языками. Исследование основывается на выборке данных, которая включает 33 просодических и сегментных признака, которые применяются к 28 уральским языкам или их основным диалектам. Эта выборка покрывает все традиционно выделяемые группы уральской семьи. Для статистической обработки данных используются методы кластерного анализа и многомерного шкалирования. Такой подход позволяет исследовать выявленные подгруппы языков и рассчитывать расстояния между языками и языковыми группами. Результатом анализа является квантитативная фонологическая типология. Основная граница разделяет западный и центрально-восточный типы уральских языков. Выявленные фонологические подгруппы языков совпадают с традиционными: прибалтийско-финская, саамская, мордовская, марийская, пермская, венгерская, обско-угорская и самодийская. Венгерская подгруппа (стандартный венгерский и чангошский диалект) и обско-угорская подгруппа (северный мансийский, восточный мансийский, северный хантыйский, восточный хантыйский) демонстрируют внутреннюю стабильность. Однако их собственные взаимоотношения и отношение к другим подгруппам неоднозначны: наши результаты показывают, что венгерский язык типологически ближе к западно-уральской группе (т. е. прибалтийско-финским и саамским языкам), тогда как обско-угорские языки оказываются четко выделяемой ветвью центрально-восточных уральских языков. В целом, результаты раскрывают существенное влияние разнообразных ареальных связей на становление фонологии уральских языков.
Ключевые слова: уральские языки, прауральский язык, фонология, типология, просодия слова, лингвистические ареалы
Kokkuvõte. Karl Pajusalu, Kristel Uiboaed, Péter Pomozi, Endre Németh ja Tibor Fehér: Uurali keelte fonoloogilisest tüpoloogiast. Artikkel keskendub uurali keelte fonoloogiliste sarnasuste võrdlemisele. Analüüsitav andmestik hõlmab 33 sõnaprosoodilist ja segmentaalset tunnusjoont 28-st uurali keelest või põhimurdest, mille hulgas on keeli kõigist traditsioonilistest allrühmadest. Statistilises uuringus rakendatakse klasteranalüüsi ja multidimensionaalsest skaleerimist. Nii eristatakse olulised allrühmad ja arvutatakse kaugused keelte ja keelerühmade vahel, saades uurali keelte kvantitatiivse fonoloogilise tüpoloogia. Esmane lahknemine ilmneb geograafiliselt läänepoolsete ning kesk- ja idapoolsete uurali keelte vahel. Nende sees tulevad esile traditsioonilised allrühmad: läänemeresoome, saami, mordva, mari, permi, ungari, obiugri ja samojeedi. Ungari (ungari kirjakeel, csángó) ja obiugri (põhjamansi, idamansi, põhjahandi, idahandi) on sisemiselt stabiilsed, kuid suhe nende kahe rühma vahel on ambivalentne. Meie tulemuste põhjal on ungari tüpoloogiliselt lähedasem läänepoolsetele uurali keeltele (st läänemeresoomele ja saamile), obiugri keeled moodustavad aga eraldi allrühma kesk- ja idauurali keelte hulgas. Saadud tulemused näitavad areaalsete kontaktide tähtsust uurali keelte fonoloogilise eripära kujunemises.
Märksõnad: uurali keeled, proto-uurali, fonoloogia, tüpoloogia, sõna prosoodia, keeleareaalid
The present study provides a snapshot of Polish and Lithuanian linguistic landscapes (LLs) in several resort cities situated in the border areas of the two countries. The data consists of 515 digital pictures of multilingual signs collected in the central and thus the most touristic parts of the cities. The main objectives in this research are to identify the authorship of multilingual signs, determine the types of establishments that employ multilingual signage, and analyse which languages coexist in popular tourist destinations. The interpretation of the results is grounded on the interrelation between multilingual signage, tourism as an important economic factor, and official language policies. The findings show that at least some major tendencies in language displays in LL do relate to tourist exchange and tourists’ needs. However, some trends (e.g. absence of Russian in Polish LLs) need to be analysed with regard to symbolic, economic, and ideological values attached to non-titular languages.
Kokkuvõte. Jūratė Ruzaitė: Turismi keelemaastik: mitmekeelsed sildid Leedu ja Poola kuurortides. Artikkel käsitleb Poola ja Leedu piirialal paiknevate kuurortlinnade keelemaastikku. Artikli keeleainestikuks on 515 linnakeskustest ja seega turistidele enim huvi pakkuvatest linnaosadest kogutud mitme keelset silti. Uurimuse põhieesmärk on selgitada välja, kes on avalike siltide autorid ja mis asutused (ettevõtted, institutsioonid) neid kasutavad, ning analüüsida, millised keeled populaarsetes turismisihtkohtades kõrvuti eksisteerivad. Tulemuste tõlgendamisel toetub autor mitmekeelsete avalike siltide, turismi kui olulise majandusteguri ning ametlike keelepoliitikate vahelistele seostele. Tulemused näitavad, et vähemalt mõned suundumused avalike siltide keelevalikutes on seotud turismi ja turistide vajadustega. Seevastu mõnede teiste trendide analüüsimisel (nt vene keele puudumine Poola keelemaastikul) tuleb arvesse võtta muid mitteametlike keeltega seonduvaid sümboolseid, majanduslikke ja ideoloogilisi väärtusi.
Märksõnad: keelemaastik; mitmekeelsed sildid; leedu keel; poola keel; turism; kuurordid; piiriala
"The impact of language planning on usage on the example of the Estonian -des form from the beginning of the 20th century to the 1970s"
In the article, I show on the basis of the -des converb construction to what extent and how actual language usage has been influenced by language planning and introduced rules. As the converb construction was the subject of lively discussion among Estonian language planners in the 1910s and 1920s, when rules were established that would remain prominent until the 1960s–1970s, the study is based on corpus material from the 1900s–1970s.
Artiklis näitan eesti keele konverbikonstruktsiooni põhjal, kas ja kuidas on keelekorraldus keelereeglite kaudu tegelikku keelekasutust mõjutanud. Et keelekorralduses oli elavam diskussioon konverbikonstruktsiooni üle 1910.–1920. aastatel, mil koostati ka reeglid, mis jäid valitsema 1960.–1970. aastateni, siis on uurimuse aluseks korpusmaterjal 1900.–1970. aastatest. Selgub, et kunstlik keeleuuendus võetakse tarvitusse, kui seda toetab teise keeles juba olemasoleva konstruktsiooni analoogia. Nii on keelde jõudnud eksplitsiitse tegevussubjektiga des-tarind ja minevikuline des-tarind, mille kasutussagedus on siiski madal võrreldes tüüpilise implitsiitse ja olevikulise konverbikonstruktsiooniga. Marginaalsem on aga keelekorralduse mõju juhul, kui kõne all on keeles olemasoleva tarindi peensusteni minevate funktsioonide eristamine.
Artikkel analüüsib sõnade põhimõtteliselt ja praktiliselt kasutust eesti kirjakeele korpuse andmete põhjal, lähtudes ennekõike semantikast ja pragmaatikast, kuid ka süntaksist ja foneetikast. Keskendutakse viimase kahe sajandi materjalile, kuna oma tänapäevasel kujul ilmnesid põhimõtteliselt ja praktiliselt esmakordselt 20. sajandi esimesel poolel. Sõltuvalt kontekstist võivad need sõnad funktsioneerida mitmel viisil. Adverbilises kasutuses on põhimõtteliselt ja praktiliselt üksused, mille leksikaalne väli ei kattu. Siiski on nendele sõnadele lisandunud uusi tarvitusi, mille puhul on sarnasus hõlpsasti tajutav, nt kui neid pruugitakse umbmäärastavas funktsioonis või diskursuseülese üksusena.
The present study examines the motivational context of learning and speaking Hungarian as a second language among the Slovenian-speaking youth in the Dolinsko/ Lendvavidék region of Slovenia. Survey data (N = 119) was collected among secondary school students in 2012 and analysed with path analysis. The results provided considerable support for the proposed model. Findings and implications are discussed, and suggestions for future research are made.
Kokkuvõte. Enikő Marton, Nicholas Joyce ja László Vincze: Etnolingvistiline vitaalsus, suhtumised ja normatiivne surve motivatsiooni argumenttunnustena ungari keele kui teise keele õppimisel ja rääkimisel Sloveenias. Artiklis uuritakse motivatsiooni õppida ja rääkida ungari keelt teise keelena sloveeni keelt kõnelevate noorte hulgas Dolinsko/Lendvavidéki piirkonnas Sloveenias. Küsitlusandmed koguti 119 keskkooliõpilaselt 2012. aastal ning neid analüüsiti teeanalüüsi abil. Tulemused toetasid autorite esitatud mudelit. Artiklis käsitletakse tulemusi ja järeldusi ning antakse soovitusi edasiseks uurimistööks.
Märksõnad: etnolingvistiline vitaalsus, teise keele õppimine, motivatsioon, suhtlustahe, vähemuskeel, ungari keel Sloveenias
Artikkeli käsittelee suomalaisen viittomakielen ja suomen kielen kehitystä kuudella kuurolla sisäkorvaistutetta käyttävällä lapsella. Lasten kuulevat vanhemmat alkoivat opiskella ja käyttää viittomakieltä lastensa kanssa kuulovammadiagnoosin selvittyä.Aineisto on kerätty vuosina 2005 ja 2006 kuvanauhoittamalla lapsen ja viittomakielisen aikuisen sekä lapsen ja suomenkielisen aikuisen vuorovaikutustilanteita. Lasten iät vaihtelivat 2;9 vuodesta 7;6 vuoteen tutkimuksen alussa. Taustatietoa saatiin haastattelemalla vanhempia. Kieliaineistoista analysoitiin molempien kielien sanastoa, ilmausten pituutta, nominaalien ja verbaalien taivutusta, artikulaatiota, aikuisen puheen/viittomisen ymmärtämistä ja vuorovaikutusta.
Artikkeli käsittelee kahta ongelmalliseksi osoittautunutta verbien tempusnimitystä, perfektiä ja imperfektiä. Tarkastelen kirjoituksessani nimitysten välittämää informaatiota, jota vertaan S2-oppikirjoissa aikamuotojen käytöstä annettuun tietoon. Kriittisen katsauksen tavoitteena on osoittaa harhaanjohtavien termien haitta ja hyvän metakielen tarve sekä myös pohtia keinoja virheellisten nimitysten korjaamiseksi. Teoreettisena viitekehyksenä on työolosuhteita, työvälineitä ja työtapoja tutkiva ergonomia. Koska kielen opetus ja opiskelu ovat työtä ja metakieli on työväline, jolla opettaja ja opiskelijat yhdessä työskentelevät, on käytettävän termistön ammatillinen ja käytännönläheinen arviointi tarpeen. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV22.04
One of Nicolae Ceauşescu’s beliefs was that international security and cooperation could not rely on Cold War bipolarity, but on active involvement from every state in promoting its interests and points of view. In defending such policies, Romania sought not only to affirm its sovereignty in front of Moscow, but also to build bridges towards other countries sharing similar ideas. Starting from the early 1960s, Romania developed a coherent policy towards Nordic Europe, consisting in both economic and political cooperation. The neutrality of countries such as Sweden or Finland was regarded in Bucharest as directed against superpowers bipolarity which served as a common denominator. This paper deals with Romania’s relations in Nordic Europe during the 1960s, investigating the rationalities and factors which contributed to the emergence of constructive cooperation among countries with such different backgrounds.
The Romanian Association for Baltic and Nordic Studies continued to organize in 2012 a series of events, one of the most meaningful of which was the third international conference on Baltic and Nordic Studies entitled European networks: the Balkans, Scandinavia and the Baltic world in a time of economic and ideological crisis opened on 25 May at Valahia University of Târgoviște and sponsored by the Romanian National Research Council, Niro Investment Group and other partners (http://www.arsbn.ro/conference-2012.htm). The main goal of the conference was to foster debate and academic discussion with regard to the challenges the Balkan and Baltic regions face today, within a time of severe global economic instability. The participants discussed and advanced solutions to problems such as the accession of Balkan states to the EU and/or NATO, with particular reference to the experiences of the relatively new EU and/or NATO Member States from South-Eastern Europe and the Eastern Baltic region; the economic, security or cultural threats posed by Balkan and/or Eastern European states or non-state actors to the Western or Nordic Europe as perceived there; the development of extremist movements and the Balkan organized crime in the Scandinavian countries; the Balkan Roma peoples as a “threat” for Western and Nordic Europe; strategies for integrating minorities in the Baltic Sea rim countries and the Black Sea areas.