Hasil untuk "Finnic. Baltic-Finnic"

Kristiina Praakli, Aive Mandel

Käsitleme vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi siirdunud õpilaste keelelist toimetulekut. Tuginedes poolstruktureeritud intervjuudele viie Tartu gümnasistiga, analüüsime nende kogemusi keele varieerumisega seotud väljakutsete osas. Tulemused näitavad, et eeskätt tekitavad raskusi spontaanse suulise keele jooned (hääldus, kõnetempo, suhtluspartiklid, viisakusväljendid, noorte keele leksika, idiolektid), milles orienteerumiseks võib omandatud keelelistest ressurssidest jääda vajaka. Koolikeskkonna suulise keelega toimetuleku eeldus pole intervjuude põhjal mitte senine edukas keele õpe koolitunnis, vaid varasem eestikeelsete noorte suhtlusringkond. Suulise keele registritega kokkupuute vähesus raskendas koolielus ja õppetöös kohanemist ennekõike alguskuudel. Tulemused osutavad, et eesti keele kui teise keele õppes peaks senisest enam toetama keele varieerumise mõistmist ja seeläbi suhtluspädevuse arengut, et hõlbustada sujuvat lõimumist eestikeelsesse õpilas- ja ühiskonda. *** "“Even ‘tšau’ (‘Hi’) felt foreign to me”: From a Russian-speaking school to an Estonian-language gymnasium" *** In this article, we examine the linguistic adaptation of five students who completed their basic education in Russian-medium schools and transitioned to an Estonianlanguage gymnasium. The focus is on adapting to different registers of the Estonian language within the school environment. Based on semi-structured interviews with five gymnasium students from Tartu, we analyse their experiences with the challenges of sociolinguistic variation in Estonian. The results indicate that the main difficulties stem from features of spontaneous spoken Estonian, including pronunciation, speech tempo, discourse particles, expressions of politeness, youth slang, and idiolects. The data show that transitioning to a different language of instruction creates uncertainty in adapting to spoken language registers, especially for students with no prior personal experience communicating with Estonian-speaking peers. In some cases, the linguistic resources acquired in basic school were insufficient for navigating the diverse learning and communication situations in the new language environment. The initial months in the gymnasium were particularly challenging due to the lack of experience with informal spoken registers. A key factor in adaptation was prior exposure to Estonianspeaking peers rather than classroom-based language learning. The primary registers students had to adapt to included the teacher register and various idiolects, which differed significantly from what they were accustomed to in their Russian-medium basic school. Additionally, they had to navigate Estonian youth language, the linguistic features used by young people, and the characteristics of spontaneous everyday speech. Some elements of spoken Estonian were perceived as markers of acceptance into Estonian-speaking social networks. One example is the greeting tšau (‘Hi’), especially when Estonian-speaking youth use it to address a Russian-speaking peer. Many of the adopted linguistic elements can be seen as bridges that help cross linguistic and cultural boundaries, fostering communication between young people with different native languages. The results suggest that Estonian as a second language instruction should place greater emphasis on understanding linguistic variation to better support the development of communicative competence. This would help students integrate more smoothly into Estonian-speaking peer groups and society.

Heete Sahkai, Meelis Mihkla

This study investigates the acoustic correlates of primary word stress in Estonian. The results contribute to several open questions concerning the acoustic correlates of word stress: Does fixed word stress have acoustic correlates? Can duration be the primary acoustic correlate of word stress in a language with contrastive segment length? Is F0 an exclusive correlate of phrase stress or does it also correlate with word stress? The study finds that despite being fixed, Estonian word stress significantly correlates with acoustic features. The primary correlate is F0, followed by vowel quality, overall intensity, duration and spectral tilt. The results support the functional load hypothesis which predicts that duration is not the primary acoustic correlate of word stress in languages with contrastive segment length. The results do not support the assumption that F0 exclusively correlates with phrasal stress and intonational pitch accents. Kokkuvõte. Heete Sahkai, Meelis Mihkla: Eesti keele primaarse sõnarõhu akustilised korrelaadid. Artiklis tutvustatakse uurimust, mille eesmärk oli tuvastada eesti keele primaarse sõnarõhu akustilised korrelaadid sõltumatult vältest ja lauserõhust. Uurimuse tulemused täiendavad arutelu mitme lahtise küsimuse üle sõnarõhu akustiliste korrelaatide valdkonnas: kas ka fikseeritud sõnarõhul on akustilised korrelaadid? kas kestus saab olla sõnarõhu primaarne korrelaat keeles, kus on kontrastiivne häälikupikkus? kas põhitoon korreleerub ainult lauserõhu või ka sõnarõhuga? Uurimuses leitakse, et kuigi eesti keeles on fikseeritud esisilbirõhk, korreleerub see oluliselt akustiliste tunnustega. Sõnarõhu tugevaim korrelaat on põhitoon, millele järgnevad vokaalikvaliteet, üldintensiivsus, kestus ja spektri kalle. Tulemused toetavad funktsionaalse koormuse hüpoteesi, mille kohaselt kestus ei ole peamine sõnarõhu korrelaat kontrastiivse häälikupikkusega keeltes. Tulemused ei toeta aga eeldust, et põhitoon korreleerub ainult lauserõhu ja tooniaktsentidega.

Eglė Krivickaitė-Leišienė, Ineta Dabašinskienė

This study introduces a Lithuanian non-word repetition test and explores methodological issues by comparing two stimuli presentation conditions (live mode vs audio mode). The study aims to discuss methodological issues of the non-word repetition test and its potential consequences for the results. The study sample comprises 100 typically developing children (2 age groups: 4;00–4;11 and 5;00–5;11). The inquiry assessed the impact of presentation mode on the accuracy of the task performance, focusing on the effect of age. The comparison of the different stimuli of the non-word repetition test indicates that the mode of presentation impacts the accuracy of the test results. The study showed that observing the target’s visual articulation helped children identify the non-words: performance in the live presentation mode was more accurate than with audio-recorded stimuli, particularly by the group of older children. Regardless of the stimuli and age, an overall comparative analysis confirmed the tendency for non-word repetition accuracy to decline in longer and structurally more complex words. *** Laste tundlikkus visuaalse teabe suhtes: mittesõna kordamise testi metodoloogilised kaalutlused Artikkel tutvustab leedukeelse mittesõnade kordamise testi ja uurib metodoloogilisi küsimusi kahe erineva esituslaadiga (reaalajas vs. helisalvestus) stiimuli võrdlemise kaudu. Uuringu eesmärk on välja selgitada metoodika mõju tulemustele. Valimis on 100 eakohase arenguga last (kaks vanuserühma: 4;00–4;11 ja 5;00–5;11). Uurimuses hinnati esituslaadi mõju ülesande täitmise täpsusele, keskendudes vanuselistele erinevustele. Erinevate stiimulite võrdlus näitab, et esituslaad mõjutab mittesõna kordamise testi tulemuste täpsust. Uurimus näitas, et artikulatsiooni visuaalne jälgimine aitab lastel tuvastada mittesõnad: reaalajas esitatud mittesõnade tuvastamine oli täpsem kui helisalvestatud stiimuliga, eriti vanemate laste rühmas. Üldine võrdlev analüüs kinnitas täpsuse kalduvust langeda pikemate ja struktuurselt keerukamate mittesõnade kordamisel sõltumata stiimulist ja vanusest.

Gunta Kļava, Valts Ernštreits

In the context of endangered languages, the linguistic landscape is viewed as an effective way of expressing the symbolic value of a language and enhancing language awareness. It is an area where Livonian has been present only sporadically and with the activity of community members, their supporters, and local institutions over time. This article describes the path of Livonian to a more pronounced presence in the linguistic landscape and its possible significance in the language revitalisation process. This article also describes the laws defining the status and use of Livonian in the public space in Latvia as well as Livonian language practice, including a historical overview of the presence of Livonian in the linguistic landscape. This article also identifies the path for the inclusion of Livonian on official road signs, touching upon the formal and substantive arguments of institutions as well as providing insight into the necessity for the use of Livonian in the public space and the role of the linguistic landscape as a significant input both for language awareness in the community and for the strengthening of understanding of the benefits of multilingualism and multiculturalism in the general public. Kokkuvõte. Valts Ernšteits, Gunta Kļava: Liivi keele koht keelemaastikul. Ohustatud keelte kontekstis peetakse keelemaastikku efektiivseks keele sümboolse väärtuse väljendamise ja keeleteadlikkuse edendamise vahendiks. See on ala, milles liivi keel esineb sporaadiliselt ja seda enamasti kogukonna, selle toetajate ja kohalike institutsioonide vahendusel. Artikkel käsitleb liivi keele teekonda suurema nähtavuse suunas keelemaastikul ja keelemaastiku võimalikku rolli keele taaselustamise protsessis. Samuti esitleb artikkel õigusakte, mis määratlevad liivi keele staatust ja selle kasutust avalikus ruumis, ning nende rakendamist, lisaks esitades ka ajaloolise ülevaate liivi keele esinemisest keelemaastikul. Artikkel vaatleb samuti pürgimusi kasutada liivi keelt ametlikel liiklusmärkidel ning riigiasutuste formaalseid ja sisulisi vastuargumente sellele initsiatiivile. Samuti toob artikkel üldisemalt esile liivi keele kasutamise vajadust avalikus ruumis, keelemaastiku olulist rolli keeleteadlikkuse edendamisel liivi kogukonnas ning mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse tähtsusest arusaamisel ühiskonnas. Kubbõvõttõks. Gunta Kļava, Valts Ernšteits: Līvõ kīel kūož kīel mōnists. Ädāstõd kīeld kontekstõs kīel mōnist võib vȱlda kīel simbōliz vǟrtõks ulznägțimiz ja kīel tǟdõlpanmiz kazāntimiz vaindõks. Se um arā, missõs līvõ kēļ um nǟdõb set sporādliz vīțõ ja amā jemīņ kubgõn, sīe tigtijizt ja pāikalizt institūtsijd abkõks. Kēra nīžõb iļ līvõ kīel riek, laz se vȯlkõ jo jemīņ nǟdõb kīel mōnists, ja kīel mōnist kūož kīel virgtimizõs. Nei īž kēra võtāb īdõkubbõ pandõkši, missõs um kēraltõd līvõ kīel status ja sīe kȭlbatimi immõrgouțs, nīžõb iļ sīe, kui ne pandõkst strōdõbõd, ja tǟmikšõb ka istōriliz iļvaņtlõks iļ sīe, kui līvõ kēļ um vȯnd nǟdõb kīel mōnists. Kēras sōbõd vaņtõltõd ka kōļimizt kȭlbatõ līvõ kīel kuožvīțõd pǟl ja vald institūtsijd argumentõd seļļiz īrgandõks vastõ. Nei īž se kēra nīžõb iļ sīe, mikšpierāst līvõ kīeldõ vȯlks kȭlbatõmõst immõrgouțs, iļ kīel mōnist tǟntõks, nustõs kīel vǟrtõkst līvõd kubgõns, ja setmiņkēļit ja kultūr setmiņpūolit tǟntõkst mūoštamiz pierāst kubgõns.

Mare Koit

Artikkel annab ülevaate Eesti Parlamendi – Riigikogu – istungite stenogrammide pilootuuringust. Esmalt esitatakse arutelude üldine struktuur dialoogiaktide kaudu. Seejärel keskendutakse läbirääkimistele ja neis esitatavate argumentide ülesehitusele. Uurimuse kaugem eesmärk on luua vahendid struktuuri automaatseks tuvastamiseks ning parlamendiläbirääkimiste ja poliitiliste argumentide sisu analüüsimiseks. *** "Dialogue acts and arguments in records of the Estonian parliament: A preliminary study" In this paper a preliminary study on verbatim records of sittings held in the Estonian Parliament is carried out. The structure of the discussions is represented by using the dialogue acts of a custom-made typology. The premises and claims of arguments used in negotiations and their relations are annotated. The further aim is to create means for automatic recognition of the structure as well as analysis of contents of parliamentary negotiations and political arguments.

Eva Ingerpuu-Rümmel

In the past twenty years, there has been growing interest in the role of translation in foreign language teaching. At the same time, throughout the world, language teaching is dominated by the communicative approach, which prefers to avoid translation during language classes. This means that when an unknown word appears, the teacher and students attempt to construct its meaning with the assistance of the foreign language only. Interaction in language classes is more than merely verbal expression. There are many ways of constructing meaning – in addition to words, meaning can be constructed with the help of gestures, as well as by using space and objects. There are still few studies on the meaning construction for new words in the multimodal communication of foreign language classrooms. The aim of this paper is to study the use of translation in the process of constructing word meaning in multimodal classroom interaction. The research is based on Estonian and French classes at a university in Estonia. The results draw on audiovisual material and the questionnaire responses of class participants. 110 communicative episodes have been chosen from video recordings and studied with the help of micro-level multimodal discourse analysis. The research results show that translation was used during the French classes on thirty occasions, but only once during the Estonian classes. Besides translation, target language and gestures are used to construct meaning for the new words. Translation is applied in communicative episodes in two ways: it is either the only resource that constructs meaning for a word or it presents itself in combination with other resources.

Ene Alas, Suliko Liiv

The article reports on a case study that investigates challenges related to writing a graduation thesis as reported by non-native students of English in one Bachelor of Arts (BA) and one Master’s (MA) programme in Estonia, comparing the needs outlined by the students to the perception of those described by their non-native supervisors. The study highlights a number of important academic writing process challenges that need to be considered in an inter-disciplinary context. It also echoes the significance of the interpersonal relationship between the student and the supervisor, voiced in respective research literature worldwide. On the institutional level, a need for discussion emerged among graduation paper supervisors for a more unified understanding of the requirements set for graduation papers. The information obtained allows a more informed approach to the process of supervision on the one hand and academic writing instruction on the other hand.

Maria Reile

In recent years, the study of exophoric demonstratives has increased in Indo- European languages, but has received fairly little research attention in Estonian. The aim of the study is to verify by the means of a production experiment whether distance has an effect on the choice of Estonian exophoric demonstratives. Binomial mixed effects logistic regression analysis suggests that distance is the best predictor for the choice between demonstrative adverbs, but it has no effect on the choice between the demonstrative pronoun see ‘this’ and other referential devices, which can be explained by the lack of usage of the demonstrative pronoun too ‘that’. However, there also occurs unexpected usage of demonstrative adverbs that is best explained by other attributes of the referent and reference situation rather than simple spatial opposition. Thus, although the best predictor in demonstrative adverb choice proves to be distance, other attributes may play a fairly important role.

Heete Sahkai, Ann Veismann

This paper reports the results of a production study whose aim was to ascertain whether Estonian exhibits the regularity whereby verbs are unaccented when they are in focus together with an adjacent object. The study also examined whether this regularity holds when the verb is in sentence-final position, or when it is separated from the object by an intervening adjunct. The results suggest that in all these cases the verb is unaccented, unlike when it is complemented only by an adjunct. More generally, these results show that Estonian belongs to the category of languages with plastic sentence accent placement, and that predicate-argument structure is one of the factors that determine sentence accent placement in Estonian. The results also raise questions for future research concerning the theoretical interpretation of the descriptive observations made in the study. Kokkuvõte. Heete Sahkai ja Ann Veismann: Argumentstruktuur ja verbi lauserõhulisus eesti keeles. Artiklis tutvustatakse uurimust, mille eesmärk oli kindlaks teha, kas eesti keeles kehtib levinud seaduspära, et koos objektiga fookuses olev verb ei kanna lauserõhku. Uurimuses kontrolliti seaduspära kehtimist ka juhtudel, kus verb asub lause lõpus või ei paikne objektiga kõrvuti, vaid on lahutatud sellest vaba laiendiga. Tulemused näitavad, et kõigil neil juhtudel on verb rõhutu, erinevalt juhtumist, kus verbi laiendab üksnes vaba määrus. Uurimuse üldisem tulemus on, et eesti keel kuulub tüpoloogiliselt plastilise lauserõhu asukohaga keelte hulka ning et argumentstruktuur on üks neist teguritest, mis määravad lauserõhu asukohta eesti keeles. Tulemused tõstatavad ka edasist uurimist nõudvaid küsimusi, mis puudutavad eelkõige kirjeldatud seaduspärade teoreetilist tõlgendamist. Märksõnad: eesti keel, lauserõhk, deaktsentueerimine, argumentstruktuur

Irina Külmoja

Tänapäeva keeleteaduses üha aktuaalsemad tüpoloogia- ja kontrastiivuuringud vajavad ühtlustatud grammatikakategooriate süsteeme ning üheselt mõistetavat terminoloogiat. Eesti keele grammatiliste vormide põhitähendusi on uuritud põhjalikult, kuid sekundaartähendused vajavad veel tähelepanu. Artiklis kõrvutatakse mõningate eesti ja vene keele grammatikakategooriate esinemist ülekantud tähenduses, et näidata selliste kasutusviiside olulisust keele uurimise, õpetamise ning samuti tõlketeooria ja -praktika seisukohast. Põhitähelepanu on ajavormidel. Artikli teises pooles üritatakse sekundaartähendusi tähistavaid oskuskeelendeid analüüsides leida sobivaimaid variante eesti keele grammatika jaoks.

Reili Argus, Helen Kõrgesaar

Küsimus, kas ja miks on laste varase sõnavara hulgas ülekaalus nimisõnad, on olnud paljude kirjutiste huvi keskmes. Siinses artiklis vaadeldakse sõnaliikide jaotumist ja esinemissagedust eesti lapse kõne varasel kõne arengu perioodil vanuses 1;3–2;3 ning lapsele suunatud kõnes. Analüüsiks on kasutatud kahe lapse spontaanse kõne lindistusi mahus kokku 16 tundi. Materjalist ilmneb, et ka eesti lastel on sarnaselt inglise keelt kõnelevate lastega varase sõnavara hulgas ülekaalus nimisõnad. Samas ei anna vanemate kõne neile sellist sõnaliikide jaotumist ette, vanemate kõnes moodustavad nimisõnad umbes veerandi kõikidest sõnedest. Vaadeldud aasta jooksul nimisõnade esinemissagedus laste keeles väheneb ning vanuses 2;3 sarnaneb laste kõne sõnaliikide jaotumine vanemate omaga.

Tanja Seppälä

Tässä artikkelissa tarkastellaan suomi vieraana kielenä -oppijoiden muodostamia kolligaatteja ketjuuntuvissa verbirakenteissa. Viittaan ketjuuntuvilla verbirakenteilla finiittiverbin ja A-infinitiivin, finiittiverbin ja MA-infinitiivin sekä finiittiverbin ja deverbaalisubstantiivin yhdistelmiin (voida tehdä, mennä tekemään, aloittaa tekeminen). Tutkimuskohteena on finiittiverbin jälkeen tulevan verbin tai deverbaalisubstantiivin muoto eli verbirektiot ja verbien suuntamuotin vaatimat täydennykset. Aineisto on ICLFI-korpuksesta. Hyödynnän tutkimuksessa korpusmetodeita ja fraseologista kielentutkimusta, jonka kolligaatti-termi viittaa sananmuodon tai lemman kanssa myötäesiintyvään syntaktiseen elementtiin.Tavoitteeni on kuvata oppijoiden ketjuuntuvia verbirakenteita ja selvittää, mitkä niistä ovat oppijoille helppoja ja mitkä vaikeita, jotta tuloksia voisi hyödyntää suomen kielen opetuksessa. Analyysissä on mukana 19 ketjuuntuvaa verbirakennetta. Aineiston suomenoppijat hallitsevat hyvin lähes kaikki A-infinitiivirektiot ja MA-infinitiivit suuntaverbien kanssa. auttaa- ja pystyä-rektioverbit yhdistetään natiivikielestä poikkeaviin muotoihin, mutta käydä- ja oppia-verbien rektiot eivät ole erityisen vaikeita. Oppijat eivät hallitse deverbaalisubstantiivin vaativien verbien rektiota. Lisäksi lähes synonyymiset alkaa- ja aloittaa-verbit sekoitetaan keskenään. Lopuksi hyödynnän vielä fraseologista näkökulmaa, kun pohdin, miten rektioiden opettamista ja oppimista voisi edistää.

Annika Kilgi

19. sajandi üks väljapaistvamaid eesti keele uurijaid pastor Eduard Ahrens pidas oma keelelise tegevuse peaeesmärgiks uuendada eesti kirjakeelt. Ta püüdis kirikukogu koosolekutel oma ametivendi reformi möödapääsmatuses korduvalt veenda ning avaldas mitu senist kirjakeelt arvustavat trükist, millest kõige põhjalikum on „Sprachfehler der Ehstnischen Bibel”, mida siinses artiklis analüüsitaksegi. Kõigepealt antakse ülevaade sellest, millist tüüpi vigade kohta tõi Ahrens kõige rohkem näiteid. Seejärel vaadeldakse, kuivõrd vastas tema keeleideaalile järgmiste piibliredaktsioonide sõnastus, s.t kas seal oli kritiseeritud kohti tõlgitud vastavalt Ahrensi soovitusele või mitte. Veanäidete arvust lähtudes osutusid Ahrensi arvates probleemseimateks valdkondadeks morfeemivalik ja sihitise kääne. Järgmised Piibli revideerijad otsustasid mõnes valdkonnas Ahrensist erinevalt (näiteks määruse ja öeldise vormistus, sõnavalik), mõnikord temaga sarnaselt (näiteks käändsõna vormimoodustus, täiendi kasutus). Niisiis muutus eesti kirjakeel tõepoolest nii mõneski küsimuses just selliseks, nagu Ahrens oli soovinud. Eduard Ahrens’ suggestions for improving the Estonian literary language. One of the most outstanding researchers of Estonian in the 19th century, pastor Eduard Ahrens considered the main goal of his language-related work to be reforming the Estonian literary language. In this article, the most thorough writing among those, “The language mistakes in the Estonian Bible” is analysed. At first, an overview is given about the types of mistakes that Ahrens illustrated with the most examples. Next, it is analysed to which extent the wording of the following Bible versions corresponded to his ideal, i.e. whether the criticised places were translated according to Ahrens’s suggestion or not. Taking into account the number of given examples, Ahrens was most worried about the choise of morphemes and the case of the object. The editors of next Bible versions made their decisions differently from him in some areas (e.g. usage of adverbials and predicates, choice of words) and quite similarly to him in others (e.g. noun morphology, attribute usage). Thus, Estonian literary language transformed exactly in a way Ahrens had wanted to in several areas.

Dragana Kovacevic

The article focuses on young people originating from Bosnia and Herzegovina, permanently residing in Norway, who first came to Norway as children and conflict refugees in the 1990s. It investigates how they relate to their identity and origin, and how they discursively represent nationalism(s) and wars in the sending society. It also discusses their integration into Norwegian society and poses a question how ethnicity is contextualized in a receiving society in which it is generally socially desirable to express values of tolerance and respect for multiculturalism. Material from the interviews with young Bosnians and the participant observation of relevant events makes it possible to reflect on such phenomena as transnational belongings and the so-called long-distance nationalism, leading to the discussion about the contested claims of victimhood in the post- Yugoslav immigration context.

Arvi Tavast, Heiki Pisuke, Aleksei Kelli

<div class="column"><p><span>Keeleressursside arendamisel ei osata praktikas sageli arvestada lähtematerjali puudutavate õiguslike piirangutega, mis tekitab tarbetuid õigusriske ja võib takistada loodud ressursside sihipärast kasutamist ja levitamist. Artikli eesmärk on kaardistada levinumad probleemid ja pakkuda kehtivale õigusele tuginevaid lahendeid, viimaste puudumisel aga teoreetilisi ja praktilisi tõlgendusi. </span></p> <p><span>Autoriõiguslikult kaitstavate teoste kasutamiseks keeleressurssides esitatakse lisaks litsentsipõhisele meetodile kaks teoste vaba kasutamise viisi, tsiteerimine ja nn teadustöö erand, koos vastavate täpsemate juhistega. Lisaks kirjeldatakse täiendavaid tingimusi, mis puudutavad suulist ja eriti spontaanses olukorras salvestatud kõnet, varem avaldamata teoseid, tuletatud teoste loomist ja keeleressursside avalikustamist. </span></p></div><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.20</p>

V. Oja, M. Kallasmaa

J. Parrott

S. Luraghi, M. D. Smit, Iván Igartua

L. Laineste