Hasil untuk "Finnic. Baltic-Finnic"

Ilona Tragel, Eleriin Miilman

Birute Klaas-Lang, Kadri Koreinik, Kerttu Rozenvalde

Artiklis analüüsime vene dominantkeelega üliõpilaste keelelist kohanemist eestikeelses rahvusvahelises ülikoolis, fookuses on üliõpilaste ­ keelerepertuaari piisavus nii õpinguteks kui ka suhtlemiseks erinevates kontekstides, st erinevates keeleregistrites. Püüame kindlaks teha, mis repertuaariga vene dominantkeelega tudeng üldhariduskoolist ülikooli tuleb, mis probleeme vene dominantkeelega üliõpilased oma keelelise kohanemise protsessis sedastavad ja millised on üliõpilaste strateegiad, et neid probleeme ületada. Meie analüüs põhineb 2022. aasta veebruarist aprillini 24 poolstruktureeritud intervjuuga kogutud andmestikul. Meetodina kasutame kvalitatiivset sisuanalüüsi. Leidsime, et eesti-vene kakskeelne üldhariduskool ei anna vene dominantkeelega noorele kaasa vajalikku keelerepertuaari ega piisavat registripädevust, kui puuduvad koolivälised sotsiaalsed kontaktid eesti keele kõnelejatega. Suhtlusmugavuse saavutamine nõuab nii kõneleja enda pingutust kui ka ümbritsevate toetust ja abi. Abstract. Birute Klaas-Lang, Kadri Koreinik, Kerttu Rozenvalde: “I moved here and realised that I basically don't speak Estonian.” Estonian language repertoires and communication strategies of Russian dominant students at the University of Tartu. In the article, we analyse the linguistic adaptation of ­ Russian-dominant students at an Estonian-speaking international university, focusing on the students’ Estonian language repertoire for both studies and communication in different contexts, i.e. in different language registers. We are trying to determine what repertoire a student with Russian as the dominant ­ language has acquired in a general education, what problems Russian-dominant-language students face in the process of their linguistic adaptation, and what are the students’ strategies to overcome these problems. Our analysis is based on the data collected through 24 semi-structured interviews between February and April 2022. We use qualitative deductive and inductive content analysis as a method. We found that the Estonian ­ Russian bilingual general education school and the lack of extracurricular social contacts with Estonian speakers do not guarantee a student with a dominant ­ Russian language the necessary language repertoire, nor the sufficient register competence. Achieving comfort of communication requires both the speaker’s own effort and the support and help of those around them.

Tatjana Nikitina

This study deals with mediated receptive multilingualism in comprehension of Finnish by Russian-dominant upper secondary school students in Estonia. The objective of the experiment is to analyse whether students with Russian as L1 and Estonian as L2, with no prior knowledge of Finnish, can understand Finnish utilizing their command of Estonian. The research in this field can enhance understanding of the processes in acquiring a foreign language without direct exposure to it. The linguistic experiment that was compiled to assist the objective of the research consisted of a test written in Finnish and a questionnaire. The respondents had to take the test and then fill in the questionnaire that aided to interpret the results. The outcome of the study indicated that the students excellently tackled the tasks of the experiment on understanding texts in Finnish. The students’ L2 (Estonian) played a key role in understanding the Finnish texts. Likewise, the results of the experiment demonstrated that the understanding of a foreign text can be influenced not only by early-acquired languages, but also by other factors, such as frequent traveling to a country where the language is spoken, the internet, advertising and intuition. *** Vahendatud retseptiivne mitmekeelsus: Eesti gümnaasiumi vene emakeelega õpilaste soomekeelse teksti mõistmine Artikli eesmärk on välja selgitada, kuidas Eesti gümnaasiumi vene emakeelega õpilased, kelle teiseks keeleks on eesti keel, mõistavad soomekeelset teksti. Keeleeksperiment koosnes soomekeelsete tekstide lugemisest ja tekstist arusaamise ülesannetest. Uurimuses analüüsiti 67 õpilase vastust. Uurimusest võttis osa kolm kooli: Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium ja Tallinna Tõnismäe Reaalkool. Uuringu tulemused näitasid, et keeleeksperimendis osalenud õpilased said suurepäraselt hakkama soomekeelsete tekstide mõistmise ülesannetega. Soomekeelsete tekstide mõistmist toetas oluliselt õpilaste teine keel ehk eesti keel. Samuti kinnitasid eksperimendi tulemused, et võõrkeelse teksti mõistmist võivad mõjutada mitte ainult omandatud keeled, vaid ka muud tegurid, nt reisimine, interneti kasutus, reklaami vaatamine.

Reili Argus

Artiklis antakse ühe lapse spontaanse kõne andmestiku põhjal ülevaade isikukategooria, st nii personaalpronoomenite kui ka nendega koos esinevate verbide omandamisest eesti keeles. Vaadeldakse, mille poolest erinevad esimese isiku tegevusi väljendavad verbid teise ja kolmanda isiku omadest ja kuivõrd sobitub eesti lapse spontaanse kõne andmestik (lapse vanusest 1;4–3;0, kokku 20 tundi) Wellmanni ja Liu (2004. Scaling of theory-of-mind tasks. Child Development 75(2). 523–541) meeleteooria intensiivsusastmestikule vastavate verbide omandamisjärjekorraga. Uurimuse keskmes on kõik lapse finiitverbi konstruktsioonid, nende jagunemine isikuti ning verbi tähendustüübiti, vähemal määral pronoomenid, mis neis konstruktsioonides esinevad. Kõige rohkem esines lapse kõnes ainsuse kolmanda isiku finiitverbi konstruktsioone, mõnevõrra vähem esimese ja hoopis vähem teise isiku konstruktsioone. Finiitverbi konstruktsioonid omandab laps eri tähendusi väljendavate verbide põhjal esimeses ja teises isikus erinevalt: kõigepealt hakkab laps rääkima enda soovidest ja tegevusest ning kõige viimasena arvamusest, teise isiku puhul kasutab laps alguses kognitiivseid protsesse tähistavaid, seejärel tegevust märkivaid verbe. Teise isiku konstruktsioonides esinevate verbide omandamisjärjekord kattub suures osas Wellmanni ja Liu (2004) esitatud meeleseisundite komplekssuse skaalaga. Abstract. Reili Argus. I want but you look. The acquisition of different verb classes and personal pronouns in Estonian. The article gives an overview of the acquisition of the person category, i.e. both personal pronouns and verbs occurring with them, in Estonian on the basis of spontaneous speech data (20 hours in total) of an Estonian child (age 1;4–3;0). The main goal of the study is to examine how first-person constructions differ from second- and third-person constructions concerning the semantics of a verb. All verbs in 1SG and 2SG are divided into semantic classes (actions, states, desires/ wishes, beliefs, knowledge, emotions, sensory perception) using the division based partly on Wellmann’s and Liu’s (2004. Scaling of theory-of-mind tasks. Child Development 75(2). 523–541) scale of complexity of mental states. Third person constructions form the biggest part in the child’s speech, the amount of first person constructions is smaller in some extent and second person constructions were used with lesser frequency. The child acquires different verbs in different person constructions: first the child starts to talk about his own desires and actions, the verbs for knowing and emotions emerge late. In the second person constructions, the child first uses verbs denoting cognitive processes, then emerge verbs for actions. The order of acquisition of verbs in second-person constructions largely coincides with the scale of increasing complexity of mental states provided by Wellmann and Liu (2004).

Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska

Abstrakti. Artikkeli tarkastelee löytyä-verbin konstruktioiden nominatiivi- ja partitiivisubjektin vaihtelua. Aineistona on korpuksista poimittu 779 havainnon satunnaisotos, jota tarkastellaan sekä kvantitatiivisesti tilastollisin menetelmin että kvalitatiivisesta näkökulmasta. Tutkimus pyrkii selvittämään, mitkä muuttujat vaikuttavat löytyä-verbin sisältävien lauseiden subjektien sijanvalintaan. Valikoidut muuttujat ovat subjektin luku, subjektin jaollisuus, subjektin sanaluokka, sanajärjestys, aikamuoto, subjektin ja verbin välinen kongruenssi sekä subjektin lemma, joka toimii satunnaismuuttujana. Regressioanalyysin keinoin subjektin sijanvalintaa ennustetaan mainittujen muuttujien ja niiden välisten vuorovaikutussuhteiden avulla. Laadullisessa analyysissa käsitellään myös näiden morfosyntaktisten ja semanttisten seikkojen vaikutusta lauseen eksistentiaalisuuden sekä subjektin kvantiteetin ja definiittisyyden tulkintaan. Abstract. Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska: Subject case alternation in constructions containing the Finnish verb löytyä. This article examines the nominative-partitive subject alternation occurring with constructions containing the Finnish verb löytyä. The material used is taken from corpora and consists of a random sample of 779 observations, analyzed both quantitatively by means of statistical methods, and from a qualitative point of view. The research aims at investigating which variables influence the case alternation of subjects of constructions containing the verb löytyä. The chosen variables are subject number, subject divisibility, subject part of speech, word order, tense, agreement and subject lemma, the only random variable. With the help of regression analysis, the subject case is predicted on the basis of said variables and of interactions between them. The qualitative analysis will also discuss the relationship these morphosyntactic and semantic variables have with the existential interpretations of the clause as well as with the subject quantity and definiteness. Kokkuvõte. Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska: Subjekti käändevaheldus löytyä-verbiga konstruktsioonides. Artiklis uuritakse nominatiivi- ja partitiivikujulise subjekti vaheldumist soome keele löytyä-verbi sisaldavates konstruktsioonides. 779 vaatlust sisaldavat korpustest pärinevat juhuvalimit analüüsitakse nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete meetoditega. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, millised tegurid löytyä-verbi sisaldavate konstruktsioonide subjekti käändevalikut mõjutavad. Käsitletavad tegurid on subjekti arv, loendatavus, sõnaliik, konstruktsiooni sõnajärg, ajavorm ning subjekti ja verbi ühildumine. Juhusliku muutujana kaasatakse ka subjekti lemma. Regressioonanalüüsi abil ennustatakse subjekti käändevalikut mainitud tegurite ja nendevaheliste koosmõjude kaudu. Kvalitatiivse analüüsi käigus arutletakse ka selle üle, milline on nimetatud morfosüntaktiliste ja semantiliste tegurite mõju lause eksistentsiaalsele tõlgendusele ning subjekti kvantiteedile ja definiitsusele.

Pille Eslon, Kais Allkivi-Metsoja

Suurte korpuste automaatsel töötlemisel kasutatakse erinevat keeletarkvara ja statistilist analüüsi, mille valik ning kombineerimisvõimalused sõltuvad keelest, uurimisobjektist ja eesmärkidest. Artiklis tutvustame teksti keelekasutusmustrite otsimiseks mõeldud integreeritud tarkvararakendust Klastrileidja ja selle toimesüsteemi, anname ülevaate lingvistilise klasteranalüüsi abil saadud uurimistulemustest. Eesmärk on seletada, mida selle meetodi rakendamine loomuliku keele töötluse käigus võimaldab avastada eesti keele ja õppija keelekasutuse kohta ning kuidas neid teadmisi pedagoogilistel vajadustel rakendada. *** "Patterns of language use and linguistic cluster analysis" For automatic processing of large electronic corpora, different language analysis tools and statistical methods are applied, the choice and combination of which depend on the language, the object and goals of study. In this article, we introduce an integrated software tool Klastrileidja (Cluster Catcher), which has been developed for finding language use patterns, and we give an overview of the study results obtained, using linguistic cluster analysis. The purpose is to explain the possibilities that this method offers for natural language processing, exploring Estonian and learner language use as well as for pedagogical needs.

Ülo Valk, Daniel Sävborg

This book addresses the narrative construction of places, the relationship between tradition communities and their environments, the supernatural dimensions of cultural landscapes and wilderness as they are manifested in European folklore and in early literary sources, such as the Old Norse sagas. The first section “Explorations in Place-Lore” discusses cursed and sacred places, churches, graveyards, haunted houses, cemeteries, grave mounds, hill forts, and other tradition dominants in the micro-geography of the Nordic and Baltic countries, both retrospectively and from synchronous perspectives. The supernaturalisation of places appears as a socially embedded set of practices that involves storytelling and ritual behaviour. Articles show, how places accumulate meanings as they are layered by stories and how this shared knowledge about environments can actualise in personal experiences. Articles in the second section “Regional Variation, Environment and Spatial Dimensions” address ecotypes, milieu-morphological adaptation in Nordic and Baltic-Finnic folklores, and the active role of tradition bearers in shaping beliefs about nature as well as attitudes towards the environment. The meaning of places and spatial distance as the marker of otherness and sacrality in Old Norse sagas is also discussed here. The third section of the book “Traditions and Histories Reconsidered” addresses major developments within the European social histories and mentalities. It scrutinizes the history of folkloristics, its geopolitical dimensions and its connection with nation building, as well as looking at constructions of the concepts Baltic, Nordic and Celtic. It also sheds light on the social base of folklore and examines vernacular views toward legendry and the supernatural.

Jurgis Pakerys

I discuss 4 Estonian periphrastic causative constructions based on laskma, andma, panema, and sundima with respect to semantic shift from non-causative to causative use. These constructions have parallels in Baltic, and I suggest that laskma belongs to the largest area of development, ‘release’ > ‘let’, attested in many Finno-Ugric and Indo-European languages, notably, in Germanic, Baltic, and to some extent, Slavic. The verb andma, which evolved as ‘give’ > ‘let’ (> ‘be possible’), belongs to a smaller area of similar changes that occurred in Finnic, Baltic, and Slavic, while panema as ‘put’ > ‘make’ belongs to the smallest area (some Finnic and some Baltic languages). The verb sundima, as a Slavic loan, has parallel borrowings in a number of Finnic and Baltic languages, but only in Estonian has the causative use of this predicate developed. Kokkuvõte. Jurgis Pakerys: Mõnede eesti keele perifrastiliste kausatiivkonstruktsioonide balti kontekst. Artiklis võetakse verbide laskma, andma, panema ja sundima näitel vaatluse alla eesti keele perifrastiline kausatiivkonstruktsioon. Autor keskendub verbide tähendusnihetele mittekausatiivsest kasutusest kausatiivse suunas. Konstruktsioonidel on vasted balti keeltes. Autori hinnangul kuulub verb laskma (‘lahti laskma’ > ‘laskma’) suurimasse muutusalasse, s.t seda leidub paljudes soome-ugri ja indoeuroopa keeltes, sh germaani, balti, mingil määral ka slaavi keeltes. Verb andma, mis on läbi teinud arengu ‘andma’ > ‘laskma’(>‘võimalik olema’), kuulub väiksemasse läänemeresoome, balti ja slaavi keeltes toimunud sarnaste muutuste areaali. Verb panema (‘panema’ > ‘sundima’) kuulub kõige väiksemasse muutusalasse, esinedes vaid mõnes läänemeresoome ja balti keeles. Verbil sundima on slaavi laenuna vasteid mitmes läänemeresoome ja balti keeles, kuid kausatiivne kasutus on sel predikaadil välja kujunenud vaid eesti keeles. Märksõnad: perifrastilised kausatiivkonstruktsioonid; faktitiivsed kausatiivkonstruktsioonid; permissiivsed kausatiivkonstruktsioonid; läänemeresoome keeled; balti keeled; Balti areaal

Jaana Kolu

"Is there grammar in code-switching between Finnish and Swedish? Nouns and verbs in Finnish/Swedish code-switching" he aim of the present study is to research bilingual Finnish-Swedish and Swedish-Finnish adolescents’ code-switching in Haparanda, Stockholm and Helsinki. In this article the main focus of the investigation is on the integration of embedded nouns and verbs in intrasentential code-switching from the point of view of grammar. The article investigates whether the code-switching is governed by Finnish or Swedish grammar, and how Swedish words are integrated into Finnish syntax and vice versa. he theoretical framework is found in the field of code-switching research and grammatical aspects of language alternation. A central interest of researchers on code-switching grammar is the grammatical constraints on where codeswitching can occur in a sentence and where it is not possible because of violatig the syntactic structure. The present analysis of code-switched sentences is also concerned with Poplack’s equivalence constraint, which predicts that code- switches will tend to occur at points where the juxtaposition of elements from the two languages does not violate a syntactic rule of either language. he primary data was collected in 2014–2016 among bilingual adolescents at three junior high schools in Haparanda. The secondary data was collected in 2014 at a Swedish junior high school in Helsinki and in 2015–2016 at two Swedish-Finnish junior high school in Stockholm. The data consists of video- and audio-recorded group and pair conversations. All the recordings were made outside lesson times. The analysis of the collected conversation data is qualitative. The results of this investigation show that code-switching between Finnish and Swedish is mainly governed by Finnish grammar and Finnish is used in the different noun cases, regardless of the matrix language. Embedded Swedish nouns adopt Finnish inflectional endings in code-switching in Haparanda and Stockholm. However, there are also some exceptions, especially in the conversational data from Stockholm, where the nouns also can be in the bas form or follow Swedish syntax.

M. Ridderstad

Iris Metsmägi, V. Oja

Joonas Ahola, C. Tolley

J. Askedal, H. Nielsen, Erik W. Hansen et al.

M. Kopotev

Helka Riionheimo

Kati Kallio

David Ogren

Objekti kääne eesti keeles oleneb eelkõige tegevuse ja objekti piiritle- (ma)tusest, kuid da-infinitiiviga konstruktsioonides leidub palju varieerumist objekti käändes, mida ei ole võimalik seletada piiritletuse mõiste abil. Suur osa sellest varieerumisest on seotud sõnajärjega: da-infinitiivile järgnev objekti on pigem totaalne, infinitiivile eelnev objekt on pigem partsiaalne. Artiklis vaadeldakse seoseid sõnajärje ja objekti käände vahel neljas sagedases da-infinitiiviga konstruktsioonis. Kuna eesti keele sõnajärg sõltub suuresti infostruktuurist, uuritakse, kas ja kuivõrd on sõnajärjega seotud varieerumine seletatav infostruktuuriliste parameetrite abil. Jõutakse järeldusele, et objekti käände varieerumist ei mõjuta mitte infostruktuur, vaid sõnajärg ise. Artikli lõpuosas arutletakse selle üle, miks võiks sõnajärg üldse mõjutada objekti käänet ning miks selle mõju piirdub infiniitsete konstruktsioonidega. Abstract. David Ogren: Word order, information structure and object case in Estonian. While object case in Estonian depends primarily on the boundedness of the action and the object nominal, numerous constructions with da-infinitive verb forms exhibit object case variation that cannot be explained by the boundedness criterion. A considerable amount of this variation is related to word order: VO word order in the da-infinitive phrase favors the use of the total object, OV word order favors the partial object. The article examines the relationship between word order and object case in four common da-infinitive constructions. As word order in Estonian is heavily dependent on information structure, the article also investigates whether the relationship between word order and object case can be explained by information-structural features, and finds that the relevant parameter is in fact not information structure, but rather word order itself. The article closes with a discussion of the possible explanations for the relationship between word order and object case and for why this relationship is found only in non-finite constructions. Keywords: object case, da-infinitive, information structure, word order, variation, analogy

Pille Eslon, Heleriin Paeoja

Huvi samatähenduslike sünteetiliste ja analüütiliste verbide vastu tekkis artikli esimesel autoril vene-eesti-vene tõlkesõnastikke toimetades, kui silma hakkasid regulaarsed valikud vene verbi grammatilise aspekti ning eesti keele sünteetiliste ja analüütiliste verbide vahel. Kuigi tegu on raskesti märgatava ja sugugi mitte sagedase nähtusega, tekitab see küsimusi: millal eelistab emakeelekõneleja kasutada sünteetilist, millal analüütilist verbi; kas lisaks samatähenduslikkusele ja vormilisele lihtsusele (sünteetiline verb koosneb ühest komponendist) või keerukusele (analüütiline verb vähemalt kahest komponendist) on veel tunnuseid, mis sünteetilise ja analüütilise verbi valikuid piiravad. Käesoleva uurimuse eesmärk on leida nendele küsimustele vastuseid. Analüüsitakse viit samatähendusliku sünteetilise ja analüütilise verbi paari (igatsema – igatsust tundma, lahkuma – ära minema, nõustuma – nõus olema, muretsema – muret tundma, töötama – tööd tegema), otsitakse mõlema verbi kasutusele omaseid keelestruktuure, analüüsitakse nende leksikaalsemantilise ja morfosüntaktilise varieerumise piire, võrreldakse verbide tähendusi. Nende tunnuste põhjal saab teha mõningaid järeldusi selle kohta, kas tegu võiks olla ühe verbi kahe vormiga või kahe erineva verbiga. Uurimuse empiiriline aspekt on seotud hüpoteesiga semantiliselt lähedaste sünteetiliste ja analüütiliste verbide tõmbumisest, millega kaasnevad ühelt poolt struktuursed, morfoloogilised, morfosüntaktilised ja leksikaalsemantilised kasutuspiirangud ning teisalt vaba varieerumine. Sisuliselt vastandlikud tendentsid – kinnistumine ja varieerumine – toimivad keele leksikaalgrammatilises perifeerias sama eesmärgi nimel, tagades keele pideva uuenemise ja säilimise.

Joonas Ahola, Frog, C. Tolley

The chapters of Fibula, Fabula, Fact – The Viking Age in Finland are intended to provide essential foundations for approaching the important topic of the Viking Age in Finland. These chapters are oriented to provide introductions to the sources, methods and perspectives of diverse disciplines in a way that is accessible to specialists from other fields, specialists from outside Finland, and also to non-specialist readers and students who may be more generally interested in the topic. Rather than detailed case studies, the contributors have sought to negotiate definitions of the Viking Age as a historical period in the cultural areas associated with modern-day Finland, and in areas associated with Finns, Karelians and other North Finnic linguistic-cultural groups more generally. Within the incredible diversity of data and disciplines represented here, the Viking Age tends to be distinguished by differentiating it from earlier and later periods, while the geographical space is quite fluidly defined for this era, which was long before the construction of modern nations with their fenced and guarded borders. Most significantly, the contributions lay emphasis on contextualizing the Viking Age within the complexities of defining cultural identities in the past through traces of cultural, linguistic or genetic features. The volume opens with a general introduction to the topic that is intended to provide a frame of reference for discussion, paralleled by a closing afterward. The following chapters are organized according to three thematic sections which reflect the three aspects of any discussion of the Viking Age in Finland: Time, Space, and People – because any discussion of the ‘Viking Age’ in ‘Finland’ is necessarily concerned with individuals, societies and cultures.

Merili Metsvahi